Leopard 2: erinevus redaktsioonide vahel

Ballistilised katsetused toimusid vaid prototüübiga nr 19. Lasti 3000 lasku distantsilt 1500–2500 m. Firma Krauss Maffei spetsialistidele oli hästi teada inglisebriti suurtüki L-7, mis olid Leopard-1 relvastuses, eripärad: raud kuumenes kiiresti ja tekkis paine, mis mõjutas tabamistäpsust. Nad nõudsid iga 10 lasu järel minutilist puhkust. Ja kuigi seetõttu jäid Leopard-2AV lasketulemused mõlemale XM-1-le alla, olid nad piisavalt head ja pälvisid ameeriklaste imetluse, kuna sihiti ilma tulekorrigeerimissüsteemita vaid optikat kasutades.

Tanki väljatöötamisel oli põhirõhk pandud relvastuse võimekusele. 10 katsemasinat varustati 105 mm vintraudsete suurtükkidega ja 7 katsemasinat 120 mm siledaraudse suurtükkiga, millega sai Leopard-2K ka esimeseks sellist relva kandvaks lääne tankiks. 120 mm siledaraudne suurtükk omab rauas lasu ajal suuremat survet ning laeng saavutab vajaliku kiiruse lühema vahemaaga mis lubas vähendada raua pikkust. Nii näiteks kui saksa siledaraudne Rh-120 on 5520 mm pikk siis inglisebriti 120 mm vintraudne suurtükk L11 on 6210 mm pikk. Nii on Leopard-2K 120 mm siledaraudne suurtükk 45 mm lühem ka Leopard-1 vintraudsest 105 mm suurtükist, omades samas suuremat läbimõõtu ning jäikust mis vähendab mürskude hajumist sõidul tulistamisel. Sile raud vähendas ka gaaside erosiooni rauale ning tõstis raua kasutusaja kaks korda suuremaks vintraudsest ning ka sileda raua tootmine oli odavam. Ent sile raud omas ka puudusi ja seda peamiselt moona suhtes. 1970. aastate keskpaigaks oli suurtükile Rh-120 vaid kahte tüüpi mürske. Samuti oli kasulik koorem siledarause mürsul kuju eripärast, et säilitada lennul stabiilset trajektoori, 20% väiksem kui vintraudse mürsul.

Esimene välisriik, kes endale Leopard-2d tellis, oli Holland. Vahemikus 1982–1986 osteti 445 tanki, mis vahetasid välja vananenud inglisebriti Centurionid ja prantsuse AMX-13d. Järgmine riik oli Šveits, kes tegi 1985 lepingu 380 tanki peale, millest esimesed 35 toodeti Saksamaal ja ülejäänud Šveitsis nimetuse Pz 87 Leopard all. Leopard-2A4st erinesid nad täiustatud massihävitusrelva kaitse poolest, paigaldati USA raadiosaatjad AN/VCR-12, kuna neid kasutas Šveitsi armee ja uus tulekustutussüsteem. Leopardid vahetasid Šveitsis välja tankid Pz68. Edasi jõudis Second Hand viisil 160 Leopard-2A4 ka Rootsi relvastusse nimetuse Strv 121 all, 650 tanki sai Hispaania.

See modifikatsioon sündis tänu inglastelebrittidele 1980. aastate keskel. Nimelt korraldasid inglasedbritid relvastuskonkurssi, millest soovis ka Krauss-Maffei osa võtta, kuid Leopard-2A4 ei vastanud inglastebrittide soovidele. InglasteBrittide põhiline nõue tankile oli tugev soomuskaitse, mis võeti uue modifikatsiooni loomisel prioriteediks.