Vene-Türgi sõjad: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
S171994ti (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
S171994ti (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
 
'''Vene-Türgi''' '''sõjad''' ([[Türgi keel|trg]]. ''Osmanlı-Rus Savaşları'') — rida sõjalisi konflikte  Vene ja [[Osmani impeerium|Osmani impeeriumite]] vahel 16.−20. sajanditel. <ref>{{Netiviide|Autor=Eesti Entsüklopeedia|URL=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vene-t%C3%BCrgi_s%C3%B5jad3|Pealkiri=Eesti Entsüklopeedia|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
Kokkuvõttes kestsid Vene-Türgi sõjad 351 aastat (1568−1918). Selle aja jooksul olid Venemaa ja Türgi sõjaseisukorras 69 aastat. Keskmiselt lahutas ühte Vene-Türgi sõda teisest ainult 25 aastat.
12. rida:
 
== '''1568−1570''' ==
Türgi sultan [[Suleiman I]] jättis muude asjadega tegeledes seni tähelepanuta kõik need Moskva vägede edusammud. Lõpuks, 1563. aastal kavandas ta sõjakäigu Аstrahani, soovides selle Moskvalt ära võtta. Krimmi khaan veenis sultani ümber, kartes tema tugevnemist Musta mere põhjakallastel. Krimmi khaanil õnnestus Türgi sõjaretke edasi lükata kuni 1569. aastani.
 
Suleiman I suri 1566. aastal. Tema järeltulija Selim II andis sõjaretke läbiviimise ülesandeks Kafini pašale Kasimile.
21. rida:
 
== '''1672—1681''' ==
Sõja põhjuseks oli Osmani impeeriumi katse sekkuda Vene-Poola vastasseisu ja saavutada kontroll Paremkalda- Ukraina üle. 1669. aastal sai Paremkalda-Ukraina ataman Pjotr Dorošenko Osmani impeeriumi vasalliks.
 
Uuele liitlasele toetudes alustas sultan Mehmed IV Poolaga sõda, mille tulemusena sai enda kontrolli alla Podoolia. Türklaste edu vallandas Moskvas paanika, kus kardeti väga türklaste sissetungi Vasakkalda-Ukrainasse, mis oli Moskva võimu all. Vene valitsus kuulutas Osmani impeeriumile ja Krimmi khaaniriigile sõja.