Hallvares: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
26. rida:
Hallvares on levinud Euraasias [[Iirimaa]]st, [[Šotimaa]]st, [[Skandinaavia]]st ja Mandri-[[Euroopa]] kesk- ja lõunaosadest kuni Lääne-Siberini.
Hallvarese pesitsusaegset arvukust hinnatakse Eestis 40 000–70 000 paarile ja talvist arvukust 150 000–300 000 isendile <ref name="hirundo" />. Hallvareste arvukus aasta-aastalt kasvab ja paljude teiste linnalindude arvukus selle võrra väheneb.
== Välimus ==
36. rida:
Hallvarese hääl on teiste vareslaste omast valjem kuna hallvaresed ei ela kolooniates. Tarvis on, et territooriumi kuulutav hääl kostuks kaugel oleva teise vareseni. Vanad varesed teevad tavaliselt 3-4 kraaksatust. Noored varesed kraaksuvad vaiksemalt peenema häälega ja kraaksatuste jada on pikem ja pidevam.[[Pilt:Crow in snow.jpg|pisi|left|Hallvares lumesajus]]
== Toitumine ==
Hallvares on kõigesööja. Varakevadisel ajal nokivad nad isegi surnuaedades küünlaid. Pole aga teada, et kas nad küünlavaha ka tegelikult seedida suudavad. Enamjaolt toituvad nad linnas saadaolevast aga hooajati käivad nad toitumas põldudel ja randades. Hallvares saab hakkama ka vette maandumisega, sealt toidupala võtmise ja seejärel veest lendu tõusmisega. Sageli passib hallvares kõrgel puu otsas ja jälgib teiste pisemate lindude pesasid. Esimesel võimalusel pistab ta teiste lindude munad ja pojad nahka.
== Elupaik ==
| |||