Hallvares: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
34. rida:
== Laul ==
Hallvarese hääl on teiste vareslaste omast valjem kuna hallvaresed ei ela kolooniates. Tarvis on, et territooriumi kuulutav hääl kostuks kaugel oleva teise vareseni. Vanad varesed teevad tavaliselt 3-4 kraaksatust. Noored varesed kraaksuvad vaiksemalt peenema häälega ja kraaksatuste jada on pikem ja pidevam.[[Pilt:Crow in snow.jpg|pisi|left|Hallvares lumesajus]]
== Toitumine ==
Hallvares on kõigesööja. Varakevadisel ajal nokivad nad isegi surnuaedades küünlaid. Pole aga teada, et kas nad küünlavaha ka tegelikult seedida suudavad. Enamjaolt toituvad nad linnas saadaolevast aga hooajati käivad nad toitumas põldudel ja randades.
== Elupaik ==
Hallvares asustab inimasulaid ja mitmesugust maastikku. Suuri metsalaamasid väldib. Eestis on hallvareseid aastaringselt aga suvised ja talvised hallvaresed pole needsamad. Hallvaresed rändavad talveks paarisaja kilomeetri ulatuses lõuna poole. Näiteks tulevad mõned Soomes elavad hallvaresed talveks Eestisse.
== Pesitsemine ==
45. rida:
== Looduslikud vaenlased ==
Kanakull eelistab linnas jahtida vareslaste seast just hallvareseid. Linnas lendavat kanakulli saadab kaugel tagapool hädakisa tegevate vareste parv. Kord juba kulli küünte vahele sattunud hallvares enam häält ei tee, ainult siputab ja üritab vastu võidelda.
== Viited ==
| |||