Analoogsignaal: erinevus redaktsioonide vahel

'''Analoogsignaal''' on pidev [[signaal]], ehk signaal, millel on lõpmatu arv [[olek]]uid ning mis on igal ajahetkel määratud (s.t. mida saab igal ajahetkel [[mõõtmine|mõõta]]).

Elektrilised signaalinaEnamlevinud on '''elektrilise analoogsignaali''' kasutamine, mille puhul [[andmed]] või info protsessi (või objekti) mingi [[Parameeter|parameetri]] kohta kohta on esitatavad kas otseselt [[Elektrivoolu tugevus|voolutugevuse]], [[Pinge (elekter)|pinge]] või [[Elektrilaeng|kogulaengu]], või siis nende muutuste kujul, või ka kaudselt läbi amplituudi, [[sagedus]]<nowiki/>e, faasi[[faas]]<nowiki/>i või mõne muu elektrisignaalile iseloomuliku parameetri (näiteks, impulsi pikkus).

[[InformatsioonAndmed]] muundatakse(mõnel juhul käsitletavad ka kui [[informatsioon]]) mingist [[Füüsikaline suurus|füüsikalisestfüüsikalise suurusestsuuruse]] kohta ([[heli]], [[temperatuur]], [[rõhk]], asend, [[valgus]]) muundatakse elektriliseks signaaliks kasutades selle suuruse [[andur]]<nowiki/>it ehk [[muundur]]<nowiki/>it, mis otsese toimega seadmete puhul muundab [[energia]]t ühest liigist teise (näiteks [[mikrofon]], [[Termopaartajur|termopaar]], [[piesoandur]]).,<ref name="singmin" /> või toimib mingil muul printsiibil (takistusandur, asendiandur, kiirendusandur jt.)

Analoogsignaalide eeliseks on nende mingi parameetri otsene (analoogne) vastavus sellele füüsikalisele parameetrile (infole), mida nad esindavad (kannavad). Nende resolutsiooni peetakse potentsiaalselt lõpmatult suureks.<ref name="butter" /> Seetõttu on analoogsignaalid on oma olemuse poolest suurema (info)tihedusega, kui [[digitaalsignaal]]id.<ref name="pingu" />

Analoogsignaalide kasutamisel on küllalt suureks probleemiks [[Müra (elektroonika)|müra]] ja muud aditiivsed häired. Müraks

Müradeks peetakse juhuslikke või ka deterministlikke signaale, mis liituvad kasulikule signaalile selle edastamisel, vastuvõtmisel, savestamisel, kopeerimisel ja töötlemisel.

Mida kaugemale signaali edastatakse, seda nõrgemaks muutub kasulik signaal selle vastuvõtja jaoks, samal ajal kui vastuvõtul lisanduvad mürad üldjuhul oluliselt ei muutu (näiteks raadiovastuvõtja omamüra).

Mida rohkem on kasulikule signaalile liitunud müra, seda suurem on signaali järgi algse informatsiooni taastamise viga.<ref name="wise" /> Mõõtesüsteemides tähendab see lugemi võtmisel teatavat ebatäpsust ([[Aditiivne viga|aditiivset viga]]).

[[Heli]]<nowiki/>signaali puhul tähendab mürataseme tõus reeglina taustakahina (sahina) tugevnemist. Kasulik helisignaal ise jääb selle juures peaaegu muutumatuks. Kuna reeglina on algses lähtehelisignaalis müratase üsna madal (näiteks võiks rääkida suurusjärgust 1/1000 kasulikust signaalist), siis kopeerimise korral see mürataseme mõningane tõus erilist probleemi ei tekita. Küll aga tekib müraga probleeme helisignaali paljukordsel retransleerimisel (analoogsidemida kasutatakse analoogsides side kasutamiselloomisel kauge maa taha).

[[Videosignaal]]<nowiki/>i puhul lisandubkajastub pildilemüra pildis originaalis sellel mitte olnud elementejuhusliku iseloomuga elementide ilmumise näol (analoog-TV pildil nn. lumesaju efekt).

Kopeerimise korral on nii, et mida rohkem kordi signaali salvestust on juba kord tehtud koopia pealt edasi kopeeritud, seda rohkem müra liitub igal uue koopia tegemisel selleks vajaliku taasesitamise ajal kasulikule signaalile. Juhuslike ja sõltumatute mürade korral liitub müra õnneks ruutjuure seaduspärasuseruutjuurseaduspärasuse järgi, nii et müra tase kahekordistub alles neljandal kopeerimisel, jne. Otse originaali pealt kopeerimisel see probleem langeb praktiliselt ära. Sama kehtib ka signaali moonutuste kohta.

Modulatsiooni kasutatakse signaali edastamiseks mingis teises reeglina ette antud või piiratud sagedusvahemikus (näiteks heli ülekandeks raadiosageduste alas).