Rudolf Heß: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{ajakohasta}}
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1987-0313-507, Rudolf Hess.jpg|pisi|Rudolf Heß (1935)]]
'''Rudolf Walter Richard Heß''' ka '''Rudolf Hess''' ([[26. aprill]] [[1894]] [[Aleksandria]] /[[Egiptus]]/ – [[17. august]] [[1987]] [[Lääne-Berliin]], [[Spandau vangla]]) oli [[Natsi-Saksamaa]] poliitik, [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei]] liige ja "füüreri" asetäitja parteis, [[Hitleri erasekretär]] ja [[Riigipäev (Kolmas Riik)|Riigipäeva]] liige.<ref>(Eberle ja Matthias Uhl 2006:440.)</ref>
 
Brittide käes vangistuses olles oli tema koodinimeks "Jonathan" või ka "J".
 
==Elukäik==
7. rida ⟶ 9. rida:
Rudolf Heßi isa [[Fritz Hess]] tegeles [[väliskaubandus]]ega, ema [[Klara Münch]] oli kodune. Pere kolis [[Saksamaa]]le [[1908]]. aastal, kui Rudolfil oli aeg gümnaasiumi minna.
 
Rudolf Hess omandas [[Hamburg]]is kommerstkoolihariduse.<ref>Eberle ja Matthias Uhl 2006:440.)</ref>;[[Henrik Eberle]], [[Matthias Uhl]], "[[Hitleri toimik. NKVD salajane ettekanne Jossif Stalinile, koostatud Hitleri isikliku adjutandi Otto Günsche ja kammerteener Heinz Linge ülekuulamise protokollide põhjal Moskvas 1948/1949]]", [[saksa keel]]est tõlkinud [[Toomas Huik]], [[Tammerraamat]], 2006</ref>)
 
[[1919]]. aastast õppis Rudolf [[Müncheni Ülikool]]is [[majandus]]t, [[geograafia]]t ja [[geopoliitika]]t.
20. rida ⟶ 22. rida:
Tema vigastused (kuul kopsust läbi) olid piisavalt rasked selleks, et teda ei lubatud enam jalaväelasena rindele, kuid [[lendur]]iks lubati tal õppida. Ta läbis väljaõppe ja teenis Jasta 35b [[eskadrill]]is [[leitnant|leitnandina]] alates [[16. oktoober|16. oktoobrist]] [[1918]]. Vähem kui kuu aega hiljem sõda lõppes. Heß ei jõudnud ühtki lennukit alla tulistada.
 
[[Eppi vabakorpus]]e liige. [[NSDAP|Saksa Töölisparteisse]] astus [[1920]]. aastal ja tema liikmekaardi nr oli 16.<ref>(Eberle ja Matthias Uhl 2006:440.)</ref>
 
[[NSDAP|Saksa Natsionaalsotsialistliku Partei]] juhi [[Adolf Hitler]]i eestvedamisel [[Hitler-Ludendorffi putš|Hitler-Ludendorffi putš]]il (8. novembri õhtust 9. novembri ennelõunani [[1923]]. aastal, osalenud ka Rudolf Hess <ref>(Eberle ja Matthias Uhl 2006:440.)</ref>. Hessi juhtimisel olevat vangi võetud [[Eugen von Knilling]], [[Franz Gürtner]], [[Franz Schweyer]], [[Johannes Wutzlhofer]], [[Karl Mantel]] jt ja viidud ööseks [[Julius Lehmann]]i valdustesse.
 
[[26. veebruar]]ist [[1924]] toimus 24 päeva jooksul Müncheni [[Blutenburgstrasse jalaväekool]]i kohtusaalis [[riigireetmisprotsess]] riigpöördekatse "ninamehe" Hitleri ja tema "käsilaste", nende hulgas kindral Ludendorffi, Rudolf Hessi, [[Wilhelm Frick]]i, [[Hermann Kriebel]]i, [[Emil Maurice]]'i ja [[Ernst Röhm]]i üle. (Delaforce, 2010:36.<ref>[[Patrick Delaforce]], "[[Hitler. Olulisi fakte]]" [[eesti keel|eestikeelsena]] Koolibri kirjastuse väljaandel [[2010]]</ref>). Hess mõisteti vangi. Hitleri kong asus [[Landsbergi vangla]] esimesel korrusel ja selle tähiseks oli nr 7. Kongis nr 7 viibisid temaga koos [[Rudolf Hess]], [[Friedrich Weber]] ja ooberst [[Hermann Kriebel]]. Saabudes kurtnud Hitler nihestatud õla üle. [[Masendus]]es Hitler pidanud [[näljastreik]]i. (Delaforce, 2010:37.) Siin dikteeris ta "[[Minu võitlus]]e" algul autojuht [[Emil Maurice]]'ile ja edasi [[Rudolf Hess]]ile. (Delaforce 2010:37.) Hess tutvustas Hitlerit [[Müncheni ülikool]]i poliitilise geograafia professorile [[Karl Haushofer]]ile, kes käis neid mõlemaid ka vanglas külastamas. (Delaforce 2010:37.)
28. rida ⟶ 30. rida:
Hess sai teenete eest NSDAP [[Vereorden]]i; [[saksa keel]]es ''Blutorden'') tähis 02. Rudolf Heß.
 
[[Hitleri erasekretär]]iks oli Hess [[1925]]. aastast.<ref>(Eberle ja Matthias Uhl 2006:440.)</ref>
 
NSDAP poliitilise keskkomisjoni esimees alates [[1932]].
 
Kui Hitler sai [[1933]]. aasta [[30. jaanuar]]il Saksamaa riigikantsleriks, siis tegi ta Heßist oma asetäitja parteis [[21. aprill]]il [[1933]].(Eberle ja Matthias Uhl 2006:440.) Samast aastast ''SS'' [[Obergruppenführer]]. [[Riigipäev (Kolmas Riik)|Riigipäeva]] liige. Lisaks oli Rudolf Heß alates 1933. aasta detsembrist Adolf Hitleri valitsuses portfellita minister.<ref>[[Stephen McGinty]], "[[Laager Z. Rudolf Hessi salaelu]]" Tallinn, tõlkija [[Peeter Villmann]], [[Grenader Grupp]], lk 35-36, 2014</ref>
 
1938 [[salajane valitsusnõukogu|salajase valitsusnõukogu]] ja 1939 riikaitse valitsusnõukogu liige.<ref>(Eberle ja Matthias Uhl 2006:440)</ref>
 
[[Rudolf Heß]]i isiklik sekretär oli 1933. aasta juulist kuni [[1941]]. aasta maini [[Martin Ludwig Bormann]]. Pärast Heßi äralendu sai Bormannist 1941. aasta [[12. mai]]l parteikantselei juhataja.<ref>[http://spartacus-educational.com/GERbormann.htm Martin Bormann] Spartacus Educational</ref>
Lootuses lõpetada sõda Saksamaa ja [[Suurbritannia]] vahel, lendas [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei]] sekretär Hess [[10. mai]]l [[1941]] justkui eraviisiliseks [[rahumissioon]]iks [[Messerschmitt Bf 110]]-ga salaja [[Šotimaa]]le<ref>[[David Irving]],
 
[http://www.whitehonor.com/HitlersWar.pdf "[[Hitler's War]]"], 1977:22, veebiversioon (vaadatud 7. oktoobril 2017)<small>inglise keeles</small></ref>, kuid talumees satus peale ja ta vangistati.<ref>[[BBC News]],[http://www.bbc.com/news/uk-scotland-glasgow-west-13333536 Witness recalls Nazi Rudolf Hess landing in Scotland], 10. mai 2011, asutatud 22. novembril 2016 <small>inglise keeles</small></ref>
==Rudolf Heßi lend==
 
Rudolf Heßi lennu all peetakse silmas tema üksiklendu [[Augsburg]]ist Šotimaale [[10. mai]]l [[1941]]. Lennu eesmärgiks peetakse püüdu saavutada [[rahu]] [[Suurbritannia]] ja Saksamaa vahel.
 
Lootuses lõpetada sõda Saksamaa ja [[Suurbritannia]] vahel, lendas [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei]] sekretär Hess [[10. mai]]l [[1941]] justkui eraviisiliseks [[rahumissioon]]iks [[Messerschmitt Bf 110]]-ga salaja [[Šotimaa]]le<ref>[[David Irving]],
[[David Irving]] 1977:22; [[David Irving]],
[http://www.whitehonor.com/HitlersWar.pdf "[[Hitler's War]]"], 1977:22, veebiversioon (vaadatud 7. oktoobril 2017)<small>inglise keeles</small></ref>. Heß laskus [[langevari|langevarjuga]] ühele Šoti [[raba]]le lõuna pool [[Glasgow]]'d(<ref>Nesbit ja Acker 2009:7; [[Roy Conyers Nesbit]] ja [[Georges Van Acker]], kuid"Rudolf Hessi lend. Müüdid ja reaalsus". [[Inglise keel]]est tõlkinud [[Hillar Tali]]. [[Olion]], [[Tallinn]] [[2009]]</ref>) talumees satussattus talle peale. jaHeß võeti tavahi vangistatialla.<ref>[[BBC News]],[http://www.bbc.com/news/uk-scotland-glasgow-west-13333536 Witness recalls Nazi Rudolf Hess landing in Scotland], 10. mai 2011, asutatud 22. novembril 2016 <small>inglise keeles</small></ref>
 
11. mai hommikul sai Hamiltoni hertsog, kes tollal teenis [[Suurbritannia kuninglik õhuvägi|Kuningliku õhujõudude]] Turnhouse'i baasis, teate selle kohta, et üks hädamaandumise teinud Saksa lendur küsib nimepidi teda. (Nesbit ja Acker 2009:7.)
 
Hitler kuulutas Rudolf Hessi [[psühhopaat| psühhopaadiks]].<ref>Eberle ja Matthias Uhl 2006:441.</ref>
 
[[Joseph Goebbels]] oli Hitleri erasekretäri Hessi eelnevalt iseloomustanud kui korraliku, rahulikku, sõbralikku, nutikat ja vaoshoitut. Peale "Hessi maanet" kirjutas ta asefüüreri kohta [[Goebbelsi päevikud|oma päevikusse]] järgmist:{{cquote|"What a sight for the world... .A mentally defective deputy to the Führer."}}
46. rida ⟶ 57. rida:
''[http://fpp.co.uk/books/Goebbels/Goebbels.pdf
"[[Goebbels. Mastermind of the Third Reich]]"]'', [[1996]], veebiversioon (vaadatud 5. oktoobril 2017 <small>inglise keeles</small></ref>)
 
[[Rudolf Heß]]i isiklik sekretär oli 1933. aasta juulist kuni [[1941]]. aasta maini [[Martin Ludwig Bormann]]. Pärast Heßi äralendu sai Bormannist 1941. aasta [[12. mai]]l parteikantselei juhataja.<ref>[http://spartacus-educational.com/GERbormann.htm Martin Bormann] Spartacus Educational</ref>
 
Rudolf Hess oli Brittide vang. Tema vangistanud britte huvitas Hessi "erakordne käitumine" ja talle lasti psühhiaater ligi. [[2. juuni]]l [[1941]], kutsuti [[psühhiaater]] [[Henry Dicks]] [[MI6]]-e turvamajja [[Surrey]]-s.<ref>BBC News, Keith Moore, ''[http://www.bbc.com/news/magazine-17588632 Rudolf Hess: Inside the mind of Hitler's deputy]'',
55. rida ⟶ 64. rida:
 
Kohtus ütles Rudolf Heß oma viimases sõnas muuhulgas järgmist:{{cquote|"Mulle langes osaks õnn teenida pikka aega meie rahva hulgast tuhandeaastase ajaloo vältel võrsunud suurimat poega. Isegi kui ma saaksin, ei tahaks ma seda aega olematuks teha. Ma ei kahetse midagi."}}<ref>[[Guido Knopp]] "[[Hitleri käsilased : Goebbels, Göring, Hess, Himmler, Speer, Dönitz]]", Tallinn, 2001, lk. 173</ref>
 
==Rudolf Heßi surm==
 
Viimased kakskümmend eluaastat oli ta Berliini [[Spandau vangla]] ainus ja viimane vang (enne teda olid seal elanud ka [[Karl Dönitz]],
[[Albert Speer]] jpt). Rudolf Heß lõpetas [[vanglaelu| elu vanglas]] [[enesetapp|enesetapuga]].<ref>[http://spandau-prison.com/promezhutochnyj-doklad-policii-tekst-doklada/ Politsei vahearuanne, 25. august 1987] (vene keeles)</ref><ref>Rudolf Heßi surma asjaoludest kirjutas Spandau liitlasvägede vangla endine direktor Nõukogude Liidu poolt aastatel 1983–1988 V. Tšernõhh artiklis [http://spandau-prison.com/smert-rudolfa-gessa-kak-jeto-bylo-na-samom-dele/ "Смерть Рудольфа Гесса. Как это было на самом деле." (Rudolf Hessi surm. Kuidas see tegelikult oli)]</ref>
 
Aastal 2011 hävitasid Saksamaa võimud tema hauapaiga [[Baieri]]s [[Wunsiedel]]is, sest seal hakkas käima liiga palju austajaid, ka neonatse. Tema säilmed kremeeriti ja tuhk puistati järve, mille nime hoitakse saladuses.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06231844 Rudolf Hessi hauapaik hävitati]. ERR, 21. juuli 2011 (vaadatud 22.11.2016)</ref>
 
==Autasud==
68. rida ⟶ 78. rida:
Rudolfil oli kolm nooremat õde-venda. Rudolfi vend [[Alfred Hess]] (asutas [[1926]]. [[NSDAP]] rakukese [[Egiptus]]es; kaitse tunnistaja peamiste sõjaroimarite protsessil [[Nürnberg]]is 1946).
Rudolf Heß abiellus [[20. detsember|20. detsembril]] [[1927]] 27-aastase [[Ilse Pröhl]]iga ([[1900]]–[[1995]]) [[Hannover]]ist. Neil sündis üks laps, poeg [[Wolf Rüdiger Hess]] ([[1937]]–[[2001]]), kelle [[ristivanemad|ristiisa]] oli [[Adolf Hitler]].
Ilse 1941. aastal alanud tagakiusamise lõpetas Hitleri sekkumine.
 
Rudolf kirjutas vanglast pojale, kelle hüüdnimeks oli "Buzz", (Nesbit ja Acker 2009:13.)
 
Pojast sai äärmusparempoolne Hitleri austaja ja vandenõuteoreetik.
78. rida ⟶ 90. rida:
 
Hess oli rangelt [[taimetoitlus|taimetoitlane]].
 
Aastal 2011 hävitasid Saksamaa võimud tema hauapaiga [[Baieri]]s [[Wunsiedel]]is, sest seal hakkas käima liiga palju austajaid, ka neonatse. Tema säilmed kremeeriti ja tuhk puistati järve, mille nime hoitakse saladuses.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06231844 Rudolf Hessi hauapaik hävitati]. ERR, 21. juuli 2011 (vaadatud 22.11.2016)</ref>
 
== Viited ==
89. rida ⟶ 103. rida:
*Lord [[James Douglas-Hamilton]], [https://books.google.ee/books?id=J5SyahCctVsC&pg=PT57&lpg=PT57&dq=Hitler+pronounced+Rudolf+Hess+madman&source=bl&ots=L8vv0q3f-0&sig=yVu7CFo-TNcc05jlPSzcxcc4yfk&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwiVkeaY9dnWAhUJIpoKHRIZBt8Q6AEIczAN#v=onepage&q=Hitler%20pronounced%20Rudolf%20Hess%20madman&f=false "The Truth About Rudolf Hess"]
 
;Surm
*Cahal Milmo, [http://www.independent.co.uk/news/uk/crime/adolf-hitlers-nazi-deputy-rudolf-hess-murdered-by-british-agents-to-stop-him-spilling-wartime-8802603.html Adolf Hitler's Nazi deputy Rudolf Hess ‘murdered by British agents’ to stop him spilling wartime secrets],
[[Independent]], 6. september 2013
 
{{Hitleri valitsus}}