Erinevus lehekülje "Elukvaliteet" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
 
== Ülevaade ==
Elukvaliteedi standardnäitajad hõlmavad mitte ainult rikkust ja tööhõivet, vaid ka ehitatud keskkonda, füüsilist ja vaimset tervist, haridust, puhkust ja vaba aega ning sotsiaalset kuuluvust. Maailma Terviseorganisatsioonis (WHO) defineeritakse elukvaliteeti kui "indiviidi tajumist oma positsioonis elus, kultuuri ja väärtuste süsteemide kontekstis, milles nad elavad eesmärkide nimel." Võrreldes WHO definatsiooniga määratleb Wang-Baker Faces elukvaliteedi skaalat kui "elukvaliteet (käesoleval juhul füüsiline valu) täpsel ajahetkel."<ref>{{Raamatuviide|autor=James W|pealkiri=Encyclopedia of the Life Course and Human Development|aasta=2009|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
 
Vastavalt majandusteadlase Robert Costanzale:
 
Kuigi elukvaliteet (QOL) on pikka aega olnud selge või kaudne poliitiline eesmärk, on piisav määratlemine ja mõõtmine olnud ebatäpne. Mitmesuguste objektiivsete ja subjektiivsete näitajate mitmesugustes valdkondades ja ulatuses ning hiljutised tööd subjektiivse heaolu (SWB) uuringute ja õnne psühholoogia kohta on suurendanud uut huvi.<ref>{{Raamatuviide|autor=Costanza R.|pealkiri="An Integrative Approach to Quality of Life Measurement, Research, and Policy"|aasta=2008|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
 
Üks elukvaliteedi lähenemisviise, mida kutsutakse kaasamis teooriaks, omab elukvaliteedi hindamisel nelja valdkonda: ökoloogia, majandus, poliitika ja kultuur.<ref>{{Raamatuviide|autor=Magee, Liam; James, Paul; Scerri, Andy|pealkiri="Measuring Social Sustainability: A Community-Centred Approach"|aasta=2012|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Näiteks kultuuri valdkonnas hõlmab see järgmisi elukvaliteedi alamdomeene:
 
Isikutunnistus ja kaasamine
 
== Maailma õnnelikkuse aruanne ==
Maailma õnnelikkuse aruanne on globaalse õnnelikkuse uurimus. Antud raport hindab 156 riigi heaolutaset, mis kasutab õnnelikkust ja heaolu näitamaks inimarengu kvaliteeti. Selle kasvav eesmärk on võimaldanud valitsustel, kogukondadel ja organisatsioonidel kasutada sobivaid andmeid õnnelikkuse registreerimiseks, et poliitikud saaksid luua paremad elutingimused. Aruandes vaadatakse tänapäeva maailmas õnnelikkuse seisundit ning seda, kuidas teadlased selgitavad õnnelikkust isiklikul ja riiklikul tasandil.<ref>{{Raamatuviide|autor=Helliwell, J., Layard, R., & Sachs, J.|pealkiri="World Happiness Report"|aasta=2016|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Samuti on ÜRO poolt välja töötatud aruandes ühendatud nii objektiivsed kui ka subjektiivsed meetmed, et hinnata õnnelikkust riikides, mida hinnatakse kõrge elukvaliteediga. Raportis kasutatakse Gallupi uuringut, kus on reaalne SKP elaniku kohta, eluea pikkus, keegi, kellele loota, vabadus teha oma elus valikuid ning vabadus korruptsioonist. Õnnelikkust tunnustatakse juba ülemaailmses avalikus poliitikas olulise kontseptsioonina. Maailma õnnelikkuse aruanne näitab, et mõnes piirkonnas on viimastel aastatel olnud progresseeruv õnnelikkuse ebavõrdsus. Ilma eluta, ei saa tulla õnnelikkust.
 
== Viited ==
7

muudatust