Pääsküla raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Parveto (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
18. rida:
 
== Ajalugu ==
[[Pääsküla raudteepeatus]] rajati [[Peetri aedlinn]]a (Petrovskaja [[Sloboda]]) elanike soovil, organiseerimisel ja nende rahaliste annetuste toel. Laiarööpmeline raudtee äärde rajati madal liivatäitega platvorm, misRaudteepeatus kandis nime Petrovskaja Sloboda (rahvakeeles ''Petrovka''). Laiarööpmeline raudtee äärde rajati madal liivakattega ja kruusatäitega platvorm.
 
[[1. mai]]l [[1915]] avati rongipeatus ametlikult liikluseks ja ilmus osa reisirongide sõiduplaanidesse.
26. rida:
1916. aastal ehitati ka jaamahoone, jällegi aedlinna kulul.
 
[[1919]] nimetati raudteepeatus ümber Pääskülaks[[Pääsküla raudteepeatus]]<nowiki/>eks. PeatuskohastPeatuskoht sai ka raudteejaama õigused, kuid alles kõrvalteede ehitamise tulemusenajärel raudteejaam.sai Pääsküla raudteejaamast Keila ja Nõmme vahel sai Pääskula jaamast üks põhiline rongide möödumiskoht (kuni Saue jaama valmimiseni). Selles osas on jaama tähtsus säilinud kuni tänapäevani, sest Pääskülast Keila suunas väljuv raudtee on seniajani kuni [[Saue jaam]]<nowiki/>ani ühe rööpapaariga.
 
[[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1924]] avati elektrirongiliiklus Tallinna–Pääsküla liinil elektrirongiliiklus.<ref name="STP8X" />
 
==Jaama rajatised==
===Jaama teed ja platvormid===
Jaama esimene paralleeltee ehitati mitu aastat pärast jaama õiguste saamise 1919. aastal. Seni pidid Pääskülani sõtvadsõitvad rongid tagasi Tallinna suunas kuni [[Nõmme jaam]]ani sõitma nii, et vedur tõukas vaguneid tagant.
 
1933. aastal jõudis Tallinna-Pääsküla raudteelõigu kaheteeliseks ehitamine Pääsküla jaamani.
38. rida:
Maksimaalselt on jaamal olnud 5 haruteed (lisaks 2-le põhiteele ja põhiosas paralleelselt nendega) ning ühendustee depooga. Pöörmekohti on olnud kuni 15.
 
Praegu on jaamal lisaks kahele põhiteele alles jäänud vaid kaks lisateed, millest üks paikneb teisest platvormist lõuna pool, teinateine aga on seotudühendustee depooga[[Pääsküla depoo]]ga, millel on oma haruteede võrk. Pöörmekohti on jaamas 9.
 
Lisaks on jaamal ühendustee [[Pääsküla depoo]]ga, millel on oma haruteede võrk.
 
=== Jaamahoone ===
50. rida ⟶ 48. rida:
[[1926]] ehitati välja jaamahoone teise korruse juurdeehitus (jaamaülema korter).
 
1997. aastal suleti jaamahoone reisijate ootesaal ja piletimüügi kassa seoses piletimüügi rongidesse üleviimisega. Jaamahoone anti Tallinna linna bilanssi ja võeti [[1997]]. aastal võeti jaamahoone arhitektuurimälestisena kaitse alla.<ref name="muinas" />.
 
TänapäevalPärast onremonti anti jaamahoone suuremas osas antud [http://www.nomme.ee/nomme_vaba_aja_keskus/ Nõmme Vaba Aja Keskuse] kasutusse ning seal tegutseb [http://www.nomme.ee/eakate_paevakeskus/ Nõmme Eakate Päevakeskuse] Pääsküla päevakeskus.<ref name="raudteejaamad" />
1997. aastal suleti jaamahoone reisijate ootesaal ja piletimüügi kassa seoses piletimüügi rongidesse üleviimisega. Hoone anti Tallinna linna bilanssi ja võeti muinsuskaitse alla.
 
Tänapäeval on jaamahoone suuremas osas antud [http://www.nomme.ee/nomme_vaba_aja_keskus/ Nõmme Vaba Aja Keskuse] kasutusse ning seal tegutseb [http://www.nomme.ee/eakate_paevakeskus/ Nõmme Eakate Päevakeskuse] Pääsküla päevakeskus.<ref name="raudteejaamad" />
 
=== Elektri-alajaam ===
Pääskülas paiknes Tallinn-Pääsküla elektriraudtee 1,3 [[volt|kV]] elektrialajaam ([[alaldi]]tega). II Maailmasõja järgsel perioodil ehitati see ümber Saksa S-Bahn-rongide (rahvakeeles metroorongide) kasutuselevõtmise tõttu 0,75 kV peale.
 
II maailmasõja järgsel perioodil ehitati see ümber Saksa metroorongide kasutuselevõtmise tõttu 0,75 kV peale.
 
1958. aastal jäi alajaam kasutuseta, kuna [[kontaktvõrk]] ehitati ümber 3,3 kV [[vahelduvvool]]u [[Pinge (elekter)|pingele]].
68. rida ⟶ 62. rida:
Pärast kaheteelise lahenduse jõudmist Pääskülani 1933. aastal ehitati juurde teine reisijateplatvorm.
 
Seoses Saksa elektrirongide (rahvakeeles metroorongide, S-Bahn Zug) kasutuselevõtmisega ehitati kõrged puidust reisijateplatvormid, neist teine raudtee teisest rööpapaarist lõuna poole, nii et kahe rööpapaari vahele jäänud madal platvorm mõnd aega säilis.
 
Pärast II MS paigaldati kogu Tallinn-Pääsküla raudteelõigul elektriline signalisatsioon/blokeering. Pääsküla jaama osas on see arvatavasti siiani kasutusel.
 
Seoses elektrirongide väljavahetamisega Nõukogude Liidu päritolu kõrgel vahelduvpingel töötavate mootoritega ning laiemate ja kõrgemate vagunitega elektrirongide koosseisudega 1958. aastal tuli kogu raudteelõigul teha suuri ümberkorraldusi. Ümber tuli ehitada ka reisijate ooteplatvormid, mis nüüd teostati raudbetoonelementidest ja kaeti asfaldiga.
 
LaiendatiAegamööda laiendati ka jaama teedevõrku kuni 5 haruteeni (lisaks kahele põhiteele) ja ehitati ühendustee depoogaelektrirongide [[Pääsküla depoo]]<nowiki/>ga<ref name="elektriraudtee" />, mis oli aastatel [[1961]]–[[1962]] jaama lähedusse rajatud, ja mis on praegusel ajal põhiline elektrirongide baseerumise koht.
 
Aastatel [[1961]]–[[1962]] rajati jaama lähistel paiknev elektrirongide [[Pääsküla depoo]].<ref name="elektriraudtee" /> Põhiraudteega on depoo ühendatud raudteejaama haruteede jätku kaudu. Depoo on praegusel ajal põhiline elektrirongide baseerumise koht.
 
Jaama arvukaid kõrvalteesid hakati kasutama peamiselt elektrirongide pikemaajalise seismise kohana ajal, kui nad liinil ei olnud või olid depoosse remonti saamise ootel.
 
Reisijateplatvormid ehitati uuesti ümber madalateksmadalamateks (55 cm kõrgusteks) ja mõnevõrra lühemateks seoses uute rongide kasutuselevõtmisega 20152012. aastal.
 
Koos Tallinn-Pääsküla raudteelõigu täieliku rekonstrueerimisega toimus ka jaama rööbasteede täielik rekonstrueerimine.
86. rida ⟶ 78. rida:
==Lisateavet==
[[Pilt:Juuniküüditamis_mälestusmärk_Pääskülas.jpg‎|pisi|Juuniküüditamise mälestusmärk. Avati 14. juunil 2009]]
Ümbernimetamise järel samanimeliseks saanud rongipeatusPääsküla raudteejaam kitsarööpmelisel raudteel asus ka selles kohas vaid poole kilomeetri kaugusel paralleelselt lõuna pool kulgenud [[Peeter Suure merekindlus]]e kitsarööpmelise raudtee harul. Selle peatuse [[Pääsküla raudteejaam (kitsarööpmeline raudtee)|jaamahoone]] asub aadressil [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiestee]] 183. PeatuskohtSee jaam ja peatuskoht suleti juba [[1922]]. aastal.<ref name="Lõhmus" />
 
Pääsküla raudteejaama juurde lähedale püstitati 2009. aastal 1941. aasta suure juuniküüditamise ohvritele püstitatud mälestusmärk. See paikneb 1965. aastal valminud kino "[[Koit (Tallinna kino)|Koit]]" hoone esisel väljakul. Praegusel ajal tegutseb hoones [[Nõmme Vaba Aja Keskus]]e [http://www.nomme.ee/paaskyla_noortekeskus/ Pääsküla Noortekeskus].