Pääsküla raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel|räägib laiarööpmelise raudtee peatusest; kitsarööpmelise raudtee ajaloolise peatuse kohta vaata [[Pääsküla raudteejaam (kitsarööpmeline raudtee)]], jaamahoone kohta laiarööpmelise raudtee ääres vaata [[Pääsküla jaamahoone (laiarööpmeline raudtee)]]}}
[[Pilt:Pääsküla raudteejaam.jpg|thumb|Pääsküla raudteejaam]]▼
[[Pilt:Pääsküla_jaama_hoone.jpg|thumb|Pääsküla jaamahoone aadressil [[Suvila tänav]] 1. Valmis 1926]]▼
'''Pääsküla raudteejaam''' on [[raudteejaam]] [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa]]s [[Pääsküla]] [[asum]]is.
Raudteejaam asub [[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise]] [[Tallinna–Keila raudtee]]<nowiki/>l 11 km kaugusel [[Balti jaam]]ast.
Elektrirongide sõit marsruudil Pääsküla–Tallinn algab ja lõpeb Pääsküla raudteejaamas. Jaamas peatuvad [[Elron]]i Tallinnast [[Tallinna–Keila raudteeliin|Keilasse]], [[Tallinna–Paldiski raudteeliin|Paldiskisse]], [[Tallinna–Riisipere raudteeliin|Riisiperre]] ja [[Tallinna–Kloogaranna raudteeliin|Kloogaranda]] sõitvad [[elektrirong]]id. Piletihinnalt kuulub Jaamas on kolm paralleelset rööbasteed lisaväljumisega Pääsküla Depoosse ja kaks 150 m pikkust [[ooteplatvorm]]i.<ref>AS Eesti Raudtee avaldamata andmed.</ref>
[[Laagri raudteepeatus|Laagri]] suunal väljuv raudtee on üheteeline kuni Pääsküla ja Topi jõe ületamiseni, ning edasi kuni Saue ja Keilani jälle kaheteeline, tingituna peamislet majanduslikest probleemidest, mis on tekkinud vajalike sildade ehitamisel.
Ümberistumisvõimalus on [[Pärnu maantee]]l (bussipeatus "Pääsküla jaam") liinibussidele [[20 (Tallinna bussiliin)|20 (Reisisadam (D-terminal) – Pääsküla jaam)]] ja [[27 (Tallinna bussiliin)|27 (Harkujärve – Laagri alevik)]].<ref>[http://www.hot.ee/transportation/est/elektrirong/paaskyla.html Tallinna ja Harjumaa elektriraudtee: Pääsküla.]</ref>▼
▲Ümberistumisvõimalus on [[Pärnu maantee]]l (bussipeatus "Pääsküla jaam") liinibussidele [[20 (Tallinna bussiliin)|20 (Reisisadam (D-terminal) – Pääsküla jaam)]] ja [[27 (Tallinna bussiliin)|27 (Harkujärve – Laagri alevik)]].<ref>[http://www.hot.ee/transportation/est/elektrirong/paaskyla.html Tallinna ja Harjumaa elektriraudtee: Pääsküla.]</ref> Poole kilomeetri kaugusel on ümberistumise võimalus bussiliinidel 18 ja 14 Vabaduse puiesteel ja veidi kaugemal bussiliinile 10 Kadaka puiesteel.
== Ajalugu ==
Pääsküla raudteepeatus rajati Peetri aedlinna (Petrovskaja [[Sloboda]]) elanike soovil, organiseerimisel ja nende rahaliste
[[Pilt:Juuniküüditamis_mälestusmärk_Pääskülas.jpg|pisi|Juuniküüditamise mälestusmärk. Avati 14. juunil 2009]] ▼
▲Pääsküla raudteepeatus rajati Peetri aedlinna (Petrovskaja [[Sloboda]]) elanike rahaliste annetustega. Laiarööpmeline raudtee äärde rajati madal liivatäitega platvorm, mis kandis nime Petrovskaja Sloboda (rahvakeeles ''Petrovka''). Peatus avati liikluseks [[1. mai]]l [[1915]]. [[1916]]. aasta suvel läks raudteepeatus Venemaa [[Looderaudtee]] bilanssi, kui oli oma olemasolu esimese aasta jooksul väga edukalt toiminud aedlinna kulul.
[[1. mai]]l [[1915]]. avati rongipeatus ametlikult liikluseks ja ilmus osa reisirongide sõiduplaanidesse .
[[1919]] nimetati raudteepeatus ümber Pääskülaks.▼
[[1916]]. aasta suvel läks raudteepeatus Venemaa [[Looderaudtee]] bilanssi, kui oli oma olemasolu esimese aasta jooksul väga edukalt toiminud aedlinna kulul (piletimüügi tulud ületasid kulusid).
Samanimeline peatus asus ka selles kohas vaid poole kilomeetri kaugusel paralleelselt kulgenud [[Peeter Suure merekindlus]]<nowiki/>e kitsarööpmelise raudtee harul. Selle peatuse [[Pääsküla raudteejaam (kitsarööpmeline raudtee)|jaamahoone]] asub aadressil [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiestee]] 183. Peatuskoht suleti [[1922]].<ref>Leho Lõhmus. Nõmme läbi aegade. Nõmme Linnaosa Valitsus. 2001. Lk. 119-120</ref> ▼
1916. aastal ehitati ka jaamahoone, jällegi aedlinna kulul.
Elektrirongiliiklus avati Tallinna–Pääsküla liinil [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1924|1924.]]<ref>[http://www.aripaev.ee/mod/emb/pressiteade/index.html?ID=81681&leht_id=2653 Nõmmel avatakse täna täielikult renoveeritud Pääsküla jaamahoone.] Nõmme Linnaosavalitsus. ÄP Online - pressiteated, 14. juuni 2004</ref> ▼
▲[[1919]] nimetati raudteepeatus ümber Pääskülaks.
Peatuskohast sai kõrvalteede ehitamise tulemusena raudteejaam. Keila ja Nõmme vahel sai Pääskula jaamast üks põhiline rongide möödumiskoht (kuni Saue jaama valmimiseni).▼
▲
==Jaamahoone==▼
▲Peatuskohast sai kõrvalteede ehitamise tulemusena raudteejaam. Keila ja Nõmme vahel sai Pääskula jaamast üks põhiline rongide möödumiskoht (kuni Saue jaama valmimiseni).
==Jaama rajatised==
[[1926]] valmis jaamahoone teise korruse juurdeehitus (jaamaülema korter).▼
▲===Jaamahoone===
▲[[Pilt:Pääsküla raudteejaam.jpg|thumb|Pääsküla raudteejaam]]
▲[[Pilt:Pääsküla_jaama_hoone.jpg|thumb|Pääsküla jaamahoone aadressil [[Suvila tänav]] 1. Valmis 1926]]
Jaamahoone valmis juba 1916. aastal, seda I MS ajal peamiselt tänu aedlinna elanike initsiatiivile ja annetatud vahenditele.
▲[[1926]] valmis jaamahoone teise korruse juurdeehitus (jaamaülema korter).
[[Pääsküla jaamahoone (laiarööpmeline raudtee)|Jaamahoone]] ([[Suvila tänav]] 1) on tänapäeval suuremas osas antud [http://www.nomme.ee/nomme_vaba_aja_keskus/ Nõmme Vaba Aja Keskuse] kasutusse ning seal tegutseb [http://www.nomme.ee/eakate_paevakeskus/ Nõmme Eakate Päevakeskuse] Pääsküla päevakeskus.<ref>Eesti raudteejaamad: vanu fotosid Aivo Aia ja Mehis Helme kogust. Tänapäev, 2003. Lk. 16</ref> ▼
[[1997]]. aastal võeti jaamahoone arhitektuurimälestisena kaitse alla.<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8206 Laiarööpmelise raudtee Pääsküla jaamahoone, 1916. a.] Kultuurimälestiste riiklik register.</ref>
▲[[Pääsküla jaamahoone (laiarööpmeline raudtee)|Jaamahoone]] ([[Suvila tänav]] 1) on tänapäeval suuremas osas antud [http://www.nomme.ee/nomme_vaba_aja_keskus/ Nõmme Vaba Aja Keskuse] kasutusse ning seal tegutseb [http://www.nomme.ee/eakate_paevakeskus/ Nõmme Eakate Päevakeskuse] Pääsküla päevakeskus.<ref>Eesti raudteejaamad: vanu fotosid Aivo Aia ja Mehis Helme kogust. Tänapäev, 2003. Lk. 16</ref>
Seoses elektrirongide väjavahetamisega NLiidu päritolu kõrgel vahelduvpingel töötavate mootoritega ning laiemate ja kõrgemate vagunitega elektrirongide koosseisudega 1958. aastal laiendati jaama teedevõrku kuni 6 haruteeni. Neid kasutati peamiselt elektrirongide pikemaajalise seismise kohana ajal, kui nad liinil ei olnud või olid depoosse remonti saamise ootel.
38. rida ⟶ 50. rida:
==Lisateavet==
▲
▲[[Pilt:Juuniküüditamis_mälestusmärk_Pääskülas.jpg|pisi|Juuniküüditamise mälestusmärk. Avati 14. juunil 2009]]
Pääsküla raudteejaama juurde lähedale püstitati 2009. aastal 1941. aasta suurküüditamise ohvritele püstitatud mälestusmärk. See paikneb 1965. aastal valminud kino "[[Koit (Tallinna kino)|Koit]]" hoone esisel väljakul. Praegusel ajal tegutseb hoones [[Nõmme Vaba Aja Keskus]]e [http://www.nomme.ee/paaskyla_noortekeskus/ Pääsküla Noortekeskus].
| |||