Peetrileht: erinevus redaktsioonide vahel

Taime rahvapärased nimed on peetri-piibeleht, peetruse-kõhuvalurohi, jumalajalg, südamevalurohi, lilla karunupp.<ref name="bio1">[http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/peetril.htm Peetrileht (''Succisa pratensis'')] bio.edu.ee</ref>

Peetrilehe [[õis|õied]] on sinakad (harvem sinakaslillad, valkjad või roosakad), kaheli [[Õiekate|õiekattega]]. [[Õiekroon]] on [[liitlehine]], nelja hõlmaga. Iga õie alusel on ripsmelise servaga [[kandeleht]]. Õied on koondunud tihedateks kerajateks [[nutt (botaanika)|nuttideks]]. Kõik õied on õisikus peaaegu samasuurused. Õisikul on [[üldkatis]], mis koosneb kahes reas asetsevatest rohtjatest karvastest ripsmelise servaga [[kõrgleht]]edest.<ref name="bio2" />

[[Leht|Lehed]] on terve servaga, terava tipuga, kujult munajas-elliptilised kuni süstjad, pealt paljad, alumised küljed mõnikord hõredalt karvased. [[Lehekodarik]]u lehed on [[roots]]uga ja suured, vartel ilma rootsuta, vastakuti asetsevad ja oluliselt väiksemad.<ref name="bio2" />

[[Vars]] püstine, üldjuhul natuke harunenud, [[Alus (botaanika)|alusel]] paljas, ülemises osas liibuvate karvadega.<ref name="bio2" />

[[Risoom]] on lühike, tugev, tipul järsult ahenev, rohkete narmasjate juurtega, värvuselt mustjas.<ref name="bio2" />

Peetrileht on levinud peamiselt [[Euroopa]]s, vähem [[Lääne-Siber]]is ja [[Väike-Aasia]]s.<ref name="Levikukaart">[http://linnaeus.nrm.se/flora/di/dipsaca/succi/succprav.jpg Levikukaart] linnaeus.nrm.se</ref>

[[Eesti]]s on peetrileht levinud üle kogu maa.<ref name="levikuatlas">[https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Succisa_pratensis.htm Eesti taimede levikuatlas] ottluuk.github.io</ref>

Peetrilehe kasvukohtadeks on peamiselt niisked [[niit|päris-]], soo- ja [[puisniit|puisniidud]], [[lodumets]]ad, [[madalsoo|madal-]] ja [[siirdesoo]]d ning [[soomets]]ad.<ref name="bio2">[http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/peetril2.htm Peetrileht → täiendav info] bio.edu.ee</ref>

Peetrileht paljuneb seemnetega. Rikkalikult nektarit sisaldavad õisikuid tolmeldavad putukad. Peetrileht on hea meetaim.<ref name="bio2" /> Taim õitseb Briti saartel juunist oktoobrini <ref name="Clapham">Clapham, A.R.; Tutin, T.G.; Warburg, E.F. (1981). "Excursion Flora of the British Isles (Third ed.)." Cambridge University Press. ISBN 0521232902</ref>(Eestis tavaliselt alates juulist)<ref name="bio2" />.

{{viited}}|allikad=