Hermann Göring: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
3. rida:
'''Hermann Wilhelm Göring''' ([[12. jaanuar]] [[1893]] [[Rosenheim]] Baierimaa – [[15. oktoober]] [[1946]] [[Nürnberg]] /tegi enesetapu/) oli [[Kolmas Riik|Saksamaa]] poliitik, sõjaväelane ja lendur, Saksamaa lennuväe [[Luftwaffe]] juht ning [[Ida-Preisimaa peaminister]] [[10. aprill|10. aprillist]] [[1933]] kuni [[24. aprill|24. aprillini]] [[1945]].
Alates [[1. september|1. septembrist]] [[1939]] Adolf Hitleri ametlik asemik [[riigikantsler]]i kohale<ref>(Eberle ja Uhl
Mõisteti [[Nürnbergi tribunal|Nürnbergi tribunali]] poolt [[poomissurm]]a{{lisa viide}}, kuid tegi enne kohtuotsuse täideviimist [[enesetapp|enesetapu]], hammustades suus katki [[kaaliumtsüaniidkapsel|kaaliumtsüaniidkapsli]].
== Elukäik ==
Hermann Wilhelm Göring sündis [[Baieri]]maa juristi ja diplomaadi [[Heinrich Ernst Göring]]i ja tema teise abikaasa Franziska Tiefenbrunni pojana. Isa oli [[1885]]. aastal Saksa Kagu-Aafrika piirkonna kindralkuberner ja Hermann Göring kasvas isa teenistuse ajal Saksamaal [[Baieri]]s. Ta lõpetas [[Karlsruhe]] kadetikooli ([[kadett]]) ja [[Berliin]]i sõjakooli ühena parimatest ning saadeti [[1912]]. aastal [[prints Wilhelm]]i jalaväepolku nooremleitnandi auastmes. Göring õppis [[Müncheni ülikool]]is riigiteadusi ja ajalugu, teise allika kohaselt 1922-1923 majandust<ref>Eberle ja Uhl,
[[1914]]. aasta oktoobris viidi üle lennuväkke.
14. rida:
raskepommitajatest {{lisa viide}}, kuid sai ka ise seejärel tabamuse ning puusa ja jalga haavata. Ta tunnistati üheks paremaks [[Saksa Keisririik|Saksa Keisririigi]] hävituslenduriks{{lisa viide}} ja määrati 1917. aasta mais 27. lennuväeeskadrilli juhiks.
1918. aastaks oli tema teenistuskirjas 21 võitu õhulahingutes ja keisrilt saadud orden "[[Pour le Mérite|Teenete eest]]"<ref>(Delaforce
Göring sõdis [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal [[Läänerinne (Esimene maailmasõda)|Läänerindel]]. Samal ajal aga aktiivne sõjategevus lõppes ja sõjavägi hakkas taganema.
1920 lennufirma [[Svenska Lufttrafik]] juhtpiloot.
(Eberle ja Uhl
== Poliitiline tegevus ==
24. rida:
[[Adolf Hitler]]iga kohtus ta esmakordselt 1922. aasta novembris Königsplatzil toimunud massimeeleavaldusel.
Olles sõjaliselt ja poliitiliselt tugeva Saksamaa pooldaja ning Saksamaad alandava [[Versailles' rahu]] vastane, liitus ta populaarsust koguva [[NSDAP]]ga [[1922]]. aastal (Eberle ja Uhl
Toetudes oma sõjaväelisele väljaõppele ja sõjakangelase oreoolile, hakkas ta arendama partei poolsõjaväelist organisatsiooni, teise allika kohaselt rünnaksalka <ref>(Eberle ja Uhl, 431:2006)</ref> ''[[Sturmabteilung]]''(SA) ja juhtis seda 1923. aasta putšikatsel.<ref>(Eberle ja Uhl
[[1933]]. aasta aprillis rajas Göring liiniluure ''[[Forschungsamt]]'' 'i ja oli selle juhiks.(Delaforce
===[[Õllekeldriputš]]===
34. rida:
; Putši II aste
[[Erich Ludendorff]] vabastanud öösel [[Gustav von Kahr]]i (29. november 1862 Weißenburg, Baieri- 30. juuni 1934 [[Dachau koonduslaager]]) ja Baieri armee komandöri [[Otto von Lossow]]i (15. jaanuar 1868 – 25. november 1938). Järmisel päeval viinud Hitler, Ludendorff, Röhm ja Göring 2000 poolehoidjat Müncheni Odeonsplatzile. Siin astusid neile vastu riigipolitsei ja sõdurid. Tapluses sai Göring haavata ja Hitler nihestas kukkudes õlga.(Delaforce,
Pärast 9. novembril 1923 toiminud ebaõnnestunud [[Müncheni putš|riigipöördekatset Münchenis]], mille käigus sai kaks kuulihaava kõhu piirkonda, põgenes haavatuna Austriasse.<ref>(Eberle ja Uhl
Olles Saksamaal tagaotsitav, varjas Göring neli aastat end [[Itaalia]]s, [[Austria]]s ja [[Rootsi]]s, elatudes [[Taani]]s ja Rootsis lennuki vigur- ja lõbusõite tehes. Väidetavalt tekkis just sel ajal tal meditsiiniabi puudumise tõttu [[morfiin]]isõltuvus ja puudulikust ainevahetusest põhjustatud pidev ülekaal.
Saksamaale läks ta tagasi 1926, peale vahistamiskäsu tühistamist<ref>(Eberle ja Uhl
*1928. astus uuesti NSDAP-sse<ref>(Eberle ja Uhl
*1928. aasta [[Riigipäev (Weimari vabariik)|Riigipäev]]a valimistel sai Göring 12 [[NSDAP]] kandidaadi seas [[Riigipäev (Weimari vabariik)|Riigipäeva]] saadikuks.
*1930. aasta Riigipäeva septembrivalimistel said [[NSDAP]] esindajad juba 107 saadikukohta, nende seas ka Göring.
*1931 ''[[SA-Gruppenführer]]''<ref>(Eberle ja Uhl,
*1932. aasta Riigipäeva aprillivalimistel said [[NSDAP]] esindajad juba 230 saadikukohta ja see oli suurim partei Riigipäeval, Hermann Göring valiti Riigipäeva esimeheks, teise allika kohaselt oli ta 30. augustist 1932 kuni 1945 selle president.<ref>(Eberle ja Uhl
*1932. aasta Riigipäeva novembrivalimistel said [[NSDAP]] esindajad ainult 196 saadikukohta, kuid Göring jäi ikkagi Riigipäeva esimeheks.
*[[30. jaanuar]] [[1933]] kuni [[5. mai]] [[1933]] portfellita riigiminister.<ref>(Eberle ja Uhl
*[[11. aprill]] [[1933]] kuni [[1945]] Preisi peaminister.<ref>(Eberle ja Uhl
*1933 - 1934 ühtlasi Preisi siseminister ja Preisi politsei ülem, politseikindral, salapolitsei [[Gestapo]] ülem<ref>(Eberle ja Uhl
*maist 1933 lennunduse riigiminister, [[Saksa lennuvägi|Saksa lennuväe]] loomine.<ref>(Eberle ja Uhl
*1935 [[lennuväekindral]]; 1935-1945 [[lennuväe ülemjuhataja]]; 1935 [[kindralooberst]]; 1938 [[kindralfeldmarssal]]; 1940 [[riigimarssal]].<ref>(Eberle ja Uhl
*1937-1945 [[must metallurgia|musta metallurgia]] [[riigiaktsiaselts]]i [[Hermann Göring RAS]] juht.<ref>(Eberle ja Uhl
*1938. aastast juudi küsimuse lahendamise volinik.
*1939-1945 riigikaitsenõukogu esimees, 1940 -1945 sõjamajanduse juht; 1941-1945 Ida majandusstaabi ülem; 1934-1945 riigi peametsaülem ja esikütt.<ref>(Eberle ja Uhl
Göring oli ka Hitleri isiklik parteivolinik Berliinis. [[23. aprill]] 1938 Hitleri asendaja kõigil ametikohtadel juhtudel mil "haigus või muud sündmused" peaksid füürerit tema ülesannetel täitmisel takistama.<ref>(Eberle ja Uhl
*[[1. september|1. septembrist]] [[1939]] alates Adolf Hitleri ametlik asemik [[riigikantsler]]i kohale.
*[[25. aprill]]ist [[1945]] tagandas Hitler ta kõigist ametitest ja käskis arreteerida.<ref>(Eberle ja Uhl
[[Hitleri testament|Hitleri testamendi]] teise osa kohaselt ([[29. aprill]] [[1945]]) heitnud "füürer" Hermann Göringi ja [[Heinrich Himmler]]i [[NSDAP]]-st välja. Saksa presidendiks ja [[Wehrmacht]] i ülemjuhatajaks määras "füürer" [[Karl Dönitz]]i.(Neumann ja Eberle
==Loomakaitse natsionaalsotsialitlikul Saksamaal==
{{Vaata|Reichstierschutzgesetz}}
Hitler ja mõned tema lähimad saatjad suhtusid osadesse loomadesse [[tähelepanu]]ga. Nii võetud tema eestvedamisel [[natsionaalsotsialismi aeg|natsionaalsotsialistlikul]] [[Saksamaa]]l esmakordselt maailmas vastu loomakaitse seadus<ref>[[Ian Kershaw|Kershaw, Ian]] (2008). Hitler: A Biography, W.W. Norton & Co. ISBN 0-393-06757-2</ref> - [[Reichstierschutzgesetz]].
[[1931]]. aastal tegi [[NSDAP]] Riigipäevale ettepaneku [[vivisektsioon]]i keelustamiseks, kuid see ei läinud läbi.
[[1933]]. kui Hitler võimule tuli hakati kibekiirelt tegelema [[loomade hukkamine|loomade hukkamise]] keeluga, ilma neid [[anesteesia|tuimestamata]].
Hermann Göring, 1934-1945 riigi [[peametsaülem]] ja esikütt<ref>(Eberle ja Uhl, 2006:431</ref>, kes pidas 1940. aastast [[koduloomad]]ena taltsaid [[lõvi|noori lõvisid]], kes pärinesid [[Berliini loomaaed|Berliini loomaaiast]], keelustas kommertsiaalse loomapüügi ja kehtestas ranged piirangud [[küttimine|küttimisele]]. Göring keelustas [[merivähk]]ide ja [[krabi]]de keetmise. Ühe allika kohaselt olla saatnud ühe [[kalamees|kalamehe]], kes lõikunud sööda[[konn]]a, [[koonduslaager|koonduslaagrisse]].
[[24. november|24. novembril]] [[1933]]. aastal jõustunud natsionaalsotsialistlikul Saksamaal ''[[Reichstierschutzgesetz]]''<ref name="ATRPSH179">{{cite book | author=Boria Sax | title=Animals in the Third Reich: Pets, Scapegoats, and the Holocaust | publisher=Continuum International Publishing Group | location= | year=2000 | page=179 | isbn=0-8264-1289-0 }}</ref><ref name="NEO91">{{cite book | author= Luc Ferry | title= The New Ecological Order | publisher= University of Chicago Press | location= | year= 1995 | page=91 | isbn= 0-226-24483-0 }}</ref>
[[Pilt:AnimalRightsNaziGermany.jpg|pisi|200px|Laboriloomade [[Hitleri-tervitus]] [[Hermann Göring]]ile [[vivisektsioon]]i keelustamise eest. [[Karikatuur]] ''[[Kladderadatsch]]'', [[september]] [[1933]].]]
Göring keelustas vivisektsiooni ja lausus, et need, kes:{{cquote| "still think they can continue to treat animals as inanimate property" saadetakse natsionaalsotsilistlikesse koonduslaagritesse.}}<ref name="RA133">{{cite book | author= Arnold Arluke, Clinton Sanders | title= Regarding Animals | publisher= Temple University Press | location= | year= 1996 | page=133 | isbn= 1-56639-441-4 }}</ref>
== Isiklikku ==
Rootsis viibides {{lisa viide}}<ref>Veebr 1920 tutvus Karin Göring Hermann Göringiga, ama aasta suvest elas temaga koos Saksamaal: [[Henrik Eberle]], [[Matthias Uhl]], "[[Hitleri toimik. NKVD salajane ettekanne Jossif Stalinile, koostatud Hitleri isikliku adjutandi Otto Günsche ja kammerteener Heinz Linge ülekuulamise protokollide põhjal Moskvas 1948/1949]]", [[saksa keel]]est tõlkinud [[Toomas Huik]], [[Tammerraamat]], lk 432 2006
1935. aastal abiellus Göring riigiteatri näitlejanna [[Emmy Göring|Emma Sonnemanniga]].<ref>Göringu esimese naise altar - Päevaleht, 14.03.1935</ref>
74. rida ⟶ 91. rida:
;Residents: [[Carinhall]]
[[Pilt:CARINHALL Entrance Gate.jpg|center|700px|Carinhall'i sissekäik]]
===Tervis===
| |||