Töövõimetus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Töövõimetusel''' on kaks liiki: ajutine töövõimetus ja püsiv töövõimetus. Ajutine töövõimetus on töötaja ajutine [[töövõime]] kaotus näitkes võimetus teha tööd haigestumise, vigastuse või haige pereliikme põetamise tõttu. Haiguse, vigastuse vm korral kirjutab raviarst (perearst või eriarst) isikule välja töövõimetuslehe. Töövõimetusleht vabastab inimese töö- ja teenistuskohustuse täitmisest. Püsiv töövõimetus on vigastus või haigestumine seoses töö, kutse, teenistuse, tuumaõnnetuse, liiklusõnnetuse või vägivallakuriteo tagajärjel.<ref>{{Netiviide|Autor=Tööelu|URL=http://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/tooonnetus-kutsehaigus-ja-haigestumine/toovoimetus|Pealkiri=Töövõimetus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>

Ajutise töövõimetuslehe liigid on haigusleht, sünnitusleht, lapsendamisleht ja hooldusleht. Töövõimetuslehe lõppemisel tuleb teavitada tööandjat, kes töövõimetuslehe elektrooniliselt Haigekassale edastab.<ref>{{Netiviide|Autor=Tööelu|URL=http://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/tooonnetus-kutsehaigus-ja-haigestumine/toovoimetus|Pealkiri=Töövõimetus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>

Püsiv töövõimetus jaguneb täielikuks töövõimetuseks ja osaliseks töövõimetuseks. Täieliku töövõimetuse korral pole isik võimeline endale elatist teenima haigusest või vigastusest tingituna (töövõimekaotus 100%). Osalise töövõimetuse korral ei ole isik võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikele normidele vastavas määras haigusest või vigastusest tingituna (töövõimekaotus 10-90%). Kui inimesele on määratud töövõimekaotus (k.a.100%), ei tähenda see seda, et inimene ei tohi töötada.