Eesti Kirjandusmuuseum: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Moisavald (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Moisavald (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
42. rida:
1999. aastal võeti täismahus kasutusele integreeritud raamatukogusüsteem INNOPAC, mille tulemusel mindi lugejate teenindamisel üle elektronkataloogile [[ESTER]],<ref>[https://www.ester.ee ESTER] (vaadatud 04.09.2017)</ref> kuhu sisestatakse jooksvalt andmed kõigi raamatukogudesse saabunud väljaannete kohta.
 
1. veebruaril 2000 ühinesid Eesti Kirjandusmuuseumiga Eesti Keele Instituudi etnomusikoloogia ja folkloristika osakonnad. 2002. aastal käivitati retrospektiivse ajakirjanduse analüütilise bibliograafia andmebaas BIBIS.<ref>[http://galerii.kirmus.ee/biblioserver/ Biblioserver.] (vaadatud 04.09.2017)</ref> Alates 2014. aastast [[Etnomusikoloogia osakond]]a EKM-isEKMis enam ei eksisteeri. Samal 2004. aastal alustati ka ajalehtede indekseerimist andmebaasis DEA ning veebipõhise pseudonüümide andmebaasi [[Eesti biograafiline andmebaas ISIK|ISIK]] loomist.<ref> http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/ (vaadatud 05.09.2017)</ref>
 
2017. aastast on kirjandusmuuseum Eesti Keeleressursside Keskuse konsortsiumliige.<ref>[https://keeleressursid.ee/et/eesti-keeleressursside-keskus Eesti Keeleressursside Keskuse veebileht] (vaadatud 08.09.2017)</ref>
107. rida:
== Andmebaasid ==
EKMis on ligikaudu 50 andmebaasi. Suurem osa neist on erialaseid andmebaasid, näiteks grafiti andmebaas, eesti regilaulude andmebaas, eesti piltmõistatused, kohapärimuse andmebaas.<ref> [http://www.kirmus.ee/est/teenused/andmebaasid.html Eesti Kirjandusmuuseumi andmebaasid] (vaadatud 03.10.2017)</ref><ref>[http://www.folklore.ee/ebaas/ Folklore.ee andmebaasid](vaadatud 03.10.2017)</ref> 2016. aasta seisuga oli EKMi digitaalsete andmebaaside maht 65 TB, mida tahetakse 2020. aastaks projekti "EKMi arendamine rahvusvahelisel tasemel digihumanitaaria keskuseks" (ASTRA) käigus suurendada 130 TBni.<ref> [http://www.kirmus.ee/est/teenused/digihumanitaaria.html EKMi arendamine rahvusvahelisel tasemel digihumanitaaria keskuseks] (vaadatud 03.10.2017)</ref>
Andmebaasid on väga erinevas suuruses ja tehniliste lahendustega, samuti on need loodud väga erinevatel aegadel: 90ndatest alates tänapäevani. Näiteks 2002. aastal käivitati retrospektiivse ajakirjanduse analüütilise bibliograafia andmebaas BIBIS.<ref>[http://galerii.kirmus.ee/biblioserver/ Biblioserver.] (vaadatud 04.09.2017)</ref> 2004. aastal alustati ajalehtede indekseerimist andmebaasis DEA ning veebipõhise pseudonüümide andmebaasi [[Eesti biograafiline andmebaas ISIK|ISIK]] loomist.<ref> http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/ (vaadatud 05.09.2017)</ref> Leidub lihtsaid veebiväljaandeid ning ka keerukama struktuuriga andmekogusid nagu [http://krzwlive.kirmus.ee/ Kreutzwaldi sajand]. Sisu on nii digiteeritud kui ka tekstistatud kujul, samuti on pilte, heli, videoid. Kirjed on varustatud põhjalike metaandmetega, näiteks aeg, koht, tegija.
Käimas on ka projekt, mille käigus avaldatakse andmebaaside ja muude andmekogude materjale Meta-Share lehele, praeguseks on lisatud sinna [http://www.folklore.ee/ukauka/ Uka-uka andmebaas] tekstid „1001 lastemängu aastast 1935“.<ref>[https://metashare.ut.ee/repository/browse/1001-lastemangu-aastast-1935/096d94c8317611e7a6e4005056b400241df1202cc85249a5be7f6b5c8ca67692/ 1001 lastemängu aastast 1935] (vaadatud 03.10.2017)</ref>
=== Kivike ===