Kaimri: erinevus redaktsioonide vahel

Kuna [[Teine maailmasõda|II maailmasõjas]] lüüasaanud Saksamaalt naasnud sõrulastel Kaimris, Hindul, Vintris kodu leida ei olnud, vaid ülivähesed majad alles jäänud, inimesed sinna sõjasträsitud piirkonda enam ei naasnud. Sõjajärgsel ajal rajati esmalt '''[[Eesti raudteejaamade ja raudteepeatuste loend|Kaimri vaksal 1951.a]]''', millelt [http://menu.err.ee/605350/saaremaa-oli-kunagi-eesti-tihedaima-raudteevorgustikuga-piirkond raudteetamm] (10) hargnes kahes suunas Sõrve poolsaarele, selle lähedal olid vaid mõneks aastaks mõned barakid [http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=%7Braudteelane raudteelaste] koduks. Jaamahoone tänaseni säilunud [[Maanteeamet|Puhkebaasi]] kinnistul. [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=meiemaa20150302.2.14.2 Raudtee oli mõeldud] raskete (kaal 348 t) 16-teljeliste [[Raudteesuurtükk|raudteesuurtükkide]] vedamiseks. Ajutine liiklus avati esimestel lõikudel 1952.a suvel, ehitustööd jätkusid 1953.a (11). Süsteemi ehitamine pidurdus 1953.a ja lõpetati 1955.a, põhjuseks oli [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] [[Ballistiline rakett|raketiteaduse]] <nowiki/>kiire areng ja sellest tulenevalt raudteesuurtükkide mõttetus. 1956.a anti [[Saaremaa]] raudtee [[Eesti Raudtee]] bilanssi, kuid peagi leiti, et majanduslikel kaalutlustel oleks see õigem likvideerida. Algas [http://menu.err.ee/605350/saaremaa-oli-kunagi-eesti-tihedaima-raudteevorgustikuga-piirkond kibekiire raudtee demontazdemontaaz] ning materjalide ja veeremi väljavedu [[Roomassaare sadam|Roomassaare sadama]] kaudu. Kogu raudtee võeti üles hiljemalt 1960. aastaks. [[Maanteeamet|Teedevalitsus]] (mille valdusse anti [[Maanteeamet|Kaimri vaksal]]) aga võttis [[Saaremaa|Saaremaal]] 500km raudteetammidest maanteedeks üle vaid 60km (10).