Hermann Göring: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
1. rida:
{{toimeta}}
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 102-13805, Hermann Göring.jpg|pisi|Hermann Göring 1932. aastal]]
'''Hermann Wilhelm Göring''' ([[12. jaanuar]] [[1893]] [[Rosenheim]] Baierimaa – [[15. oktoober]] [[1946]] [[Nürnberg]] /tegi enesetapu/) oli [[Kolmas Riik|Saksamaa]] poliitik, sõjaväelane ja lendur, Saksamaa lennuväe [[Luftwaffe]] juht ning [[Ida-Preisimaa peaminister]] [[10. aprill|10. aprillist]] [[1933]] kuni [[24. aprill|24. aprillini]] [[1945]].
Alates [[1. september|1. septembrist]] [[1939]] Adolf Hitleri ametlik asemik [[riigikantsler]]i kohale<ref>(Eberle ja Uhl, 431:2006)</ref>. Langes ameeriklaste kätte vangi ([[Ameerika sõjavangid]])
Mõisteti [[Nürnbergi tribunal|Nürnbergi tribunali]] poolt [[poomissurm]]a{{lisa viide}}, kuid tegi enne kohtuotsuse täideviimist [[enesetapp|enesetapu]], hammustades suus katki [[kaaliumtsüaniidkapsel|kaaliumtsüaniidkapsli]].
51. rida ⟶ 50. rida:
*1933 - 1934 ühtlasi Preisi siseminister ja Preisi politsei ülem, politseikindral, salapolitsei [[Gestapo]] ülem<ref>(Eberle ja Uhl, 431:2006)</ref>
*maist 1933 lennunduse riigiminister, [[Saksa lennuvägi|Saksa lennuväe]] loomine.<ref>(Eberle ja Uhl, 431:2006)</ref>
*1935 [[lennuväekindral]]; 1935-1945 [[lennuväe ülemjuhataja]]; 1935 [[kindralooberst]]; 1938 [[kindralfeldmarssal]]; 1940 [[riigimarssal]].<ref>(Eberle ja Uhl, 431:2006)</ref>
*1937-1945 [[must metallurgia|musta metallurgia]] [[riigiaktsiaselts]]i [[Hermann Göring RAS]] juht.<ref>(Eberle ja Uhl, 431:2006)</ref>
*1938. aastast juudi küsimuse lahendamise volinik.
*1939-1945 riigikaitsenõukogu esimees, 1940 -1945 sõjamajanduse juht; 1941-1945 Ida majandusstaabi ülem; 1934-1945 riigi peametsaülem ja esikütt.<ref>(Eberle ja Uhl, 431:2006)</ref>
Göring oli ka Hitleri isiklik parteivolinik Berliinis. [[23. aprill]] 1938 Hitleri asendaja kõigil ametikohtadel juhtudel mil "haigus või muud sündmused" peaksid füürerit tema ülesannetel täitmisel takistama.<ref>(Eberle ja Uhl, 431:2006)</ref>
*[[1. september|1. septembrist]] [[1939]] alates Adolf Hitleri ametlik asemik [[riigikantsler]]i kohale.
*[[25. aprill]]ist [[1945]] tagandas Hitler ta kõigist ametitest ja käskis arreteerida.<ref>(Eberle ja Uhl, 431:2006)</ref>
[[Hitleri testament|Hitleri testamendi]] teise osa kohaselt ([[29. aprill]] [[1945]]) heitnud "füürer" Hermann Göringi ja [[Heinrich Himmler]]i [[NSDAP]]-st välja. Saksa presidendiks ja [[Wehrmacht]] i ülemjuhatajaks määras "füürer" [[Karl Dönitz]]i.(Neumann ja Eberle, 165:2013) ▼
== Isiklikku ==
Rootsis viibides {{lisa viide}}<ref>Veebr 1920 tutvus Karin Göring Hermann Göringiga, ama aasta suvest elas temaga koos Saksamaal: [[Henrik Eberle]], [[Matthias Uhl]], "[[Hitleri toimik. NKVD salajane ettekanne Jossif Stalinile, koostatud Hitleri isikliku adjutandi Otto Günsche ja kammerteener Heinz Linge ülekuulamise protokollide põhjal Moskvas 1948/1949]]", [[saksa keel]]est tõlkinud [[Toomas Huik]], [[Tammerraamat]], lk 432 2006 (originaali pealkiri "Geheimdossier des NKWD für Josef W. Stalin, zusammengestellt aufgrund der Verhörprotokolle des persönlichen Adjutantet Hitlers, Otto Günsche, und des KammerDieners Heinz Linge, Moskau 1948/49", Verlagsgruppe Lübbe GmbH & Co.KG. Bergisch-Gladbach) ka '''Venemaa Riikliku Uusima Ajaloo Arhiivi (Moskva) fond 30, nimistu 5, säilik nr 462a"</ref> abiellus ta paruness [[Carin Göring|Carin von Kantzow]]'ga (sünninimega Carin Fock) ([[3. veebruar]]il [[1923]]), kes [[tuberkuloos]]ist nõrgestatuna sai oma ema matustele järgnenud päeval [[Stockholm]]is infarkti ning suri 1931. aasta oktoobris. Göring hindas oma lahkunud naise mälestust kõrgelt, sisustades ühe saali oma Saksamaa kodus kabelina, kus oli abikaasale pühendatud altar. Kui Carin Göringi haud langes Rootsis vandaalide ohvriks, lasi Göring tuua naise põrmu Saksamaale ja matta [[Schorfheide-Chorini biosfääri kaitseala|Schorfheidesse]] selleks ehitatud mausoleumi (vaata [[Carinhall]]).
1935. aastal abiellus Göring riigiteatri näitlejanna [[Emmy Göring|Emma Sonnemanniga]].<ref>Göringu esimese naise altar - Päevaleht, 14.03.1935</ref>
; Residents: [[Carinhall]]
[[Pilt:CARINHALL Entrance Gate.jpg|center|700px|Carinhall'i sissekäik]]
▲Hitleri testamendi teise osa kohaselt heitnud "füürer" Hermann Göringi ja [[Heinrich Himmler]]i [[NSDAP]]-st välja. Saksa presidendiks ja [[Wehrmacht]] i ülemjuhatajaks määras "füürer" [[Karl Dönitz]]i.(Neumann ja Eberle, 165:2013)
===Tervis===
Pärast 9. novembril 1923 toiminud ebaõnnestunud [[Müncheni putš|riigipöördekatset Münchenis]], mille käigus sai kaks kuulihaava kõhu piirkonda, põgenes haavatuna Austriasse.<ref>(Eberle ja Uhl, 431:2006)</ref>
Saadud vigastuse tõttu tuli tal valude vaigistamiseks [[morfiin]]i manustada. Seal sai temast ravimisõltlane. [[Austria]]st läks ta edasi [[Rootsi]]<ref>(Eberle ja Uhl, 431:2006)</ref>.
79. rida ⟶ 85. rida:
Alates 1933. aastast sai [[Theodor Morell]]ist Hermann Göringi arst.<ref>Neumann ja Eberle, 56:2013.</ref><ref>[[Hans-Joachim Neumann]] ja [[Henrik Eberle]], ''"War Hitler krank? Ein abschließender Befund''", Gustav Lübbe Verlag, 2009; ("[[Kas Hitler oli haige? Lõppdiagnoos]]", 2013)</ref>
==Vangistus ja surm==
Ameerika sõjaväevõimud arreteerisid Göringi [[8. mai]]l [[1945]]. Temast sai [[Ameerika sõjavangid|ameeriklaste sõjavang]].<ref>(Eberle ja Uhl, 432:2006)</ref> Riigimarssal Hermann Göring mõisteti peamiste sõjaroimarite protsessil [[Nürnbergi tribunal]]i otsusega [[poomissurm]]a. Ööl enne kohtuotsuse täideviimist, teiste allikate kohaselt tund enne poomisele viimist, hammustas ta suus katki kaaliumtsüaniidikapsli ja suri sekunditega. Mahajäetud kirjas seisis: ''"Ma oleksin pikema jututa lasknud teil mind maha lasta! Aga Saksa riigimarssalit ei ole võimalik [[Poomine|üles puua]]. Saksamaa pärast ei saa ma seda lubada. Pealegi pole mul [[moraalne kohustus|moraalset kohustust]] alluda oma vaenlaste õigusemõistmisele. Sellepärast ma valisin suure [[Hannibal]]i suremisviisi."'' Siiani on teadmata kust pärines Riigimarssal Göringi kaaliumtsüaniidikapsel.<ref>Julian Borger, ''[https://www.theguardian.com/world/2005/feb/08/usa.secondworldwar US guard tells how Nazi girlfriend duped him into helping Goering evade hangman]'', 8. veebruar 2005, veebiversioon (vaadatud 27. septembril 2017) <small>inglise keeles</small></ref><ref>Dr [[Douglas Kelley]]; R. Harwood, ''[https://books.google.ee/books?id=pFIKAwAAQBAJ&pg=PA24&dq=cyanide+bullet+and+G%C3%B6ring&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwiW7aTixsrWAhWCd5oKHTi-CP0Q6AEIJjAA#v=onepage&q=cyanide%20bullet%20and%20G%C3%B6ring&f=false Nuremberg and other War Crimes Trials]'', [[1978]], veebiversioon (vaadatud 30. septembril 2017) <small>inglise keeles</small></ref>
==Göring teistest==
| |||