Näljahäda: erinevus redaktsioonide vahel

'''Näljahäda''' ehk '''näljaaeg''' on ajajärk, mille jooksul [[nälg]] ja sellest tulenevad [[haigus]]ed tekitavad harilikust palju suurema [[suremus]]e. Näljahäda põhjustavad põllusaagi hävimine, populatsiooni kõikumine või valitsuse poliitilised otsused. Selle tagajärgedeks on üldjuhul piirkondlik alatoitumine, epideemia ja suurenenud suremus. Iga maailma manner on ajaloos näljahädas olnud. 19. ja 20. sajandil kannatasid Ida-Euroopa ja Aasia riigid enim näljahädade põhjustatud rahvastiku suremuse pärast. 1970. aastal hakkasid näljahädad taanduma.

Tänapäeval esineb näljahädasi Aafrika mandril. Aafrika on olnud alates 2010. aastast enim näljahädas vaevelnud manner kogu ajaloo vältel. [[Eesti]]s olid esimesed kirjalike allikate põhjal teada olevad näljahädad aastail [[1315]] ([[1315. aasta näljahäda]]) ja [[1601]]–[[1602|02]]<ref name=EE>[[Eesti Entsüklopeedia]], 12. kd., lk. 374</ref>, aga arheoloogiliste andmete põhjal on järeldatud, et neid pidi esinema varemgi, ajal, mil kirjalikke ülestähendusi ei olnud. Üheks selliseks on peetud [[536]]. aasta arvatava kliimakatastroofi järgset näljahäda<ref>[http://arvamus.postimees.ee/1171034/arheoloog-eesti-ala-elanikud-surid-536-aasta-paiku-massiliselt-nalga "Arheoloog: Eesti ala elanikud surid 536. aasta paiku massiliselt nälga"] Postimees, 17. märts 2013</ref>.