Kuressaare Püha Nikolai kirik: erinevus redaktsioonide vahel

|Pildiallkiri = Kuressaare Nikolai kirik (september 2010. aasta septembris)

Teadaolevad andmed [[Õigeusk|õigeusklikõigeusklike]]<nowiki/>e olemasolust [[Saaremaa ajalugu|Saaremaa]]<nowiki/>l pärinevad [[1710]]. aastast. Pärast [[1721]]. aastal sõlmitud [[Uusikaupunki rahu|Uusikaupunki rahulepingut]] jäid [[Eestimaa|Eesti-]] ja [[Liivimaa]] [[Venemaa Keisririigi Valitsev SenatKeisririik|VeneVenemaa Keisririigi]] koosseisu. Selle tulemusel oli 25 aasta jooksul [[Kuressaare|ArensburgArensburgi]]<nowiki/>i vene elanikkond kasvanud märkamatult nii suureks, et tekkis vajadus moodustada neileasutada õigeusklik kogudus [[1747]]. aastal.

PühaVenemaa ValtsevKeisririigi [[Pühim Valitsev Sinod]] andis [[11. august|11. augustil]] [[1747]] välja määruse Saaremaale väikese puukiriku ehitamise kohta. [[Kuressaare|Arensburgi]] ([[Kuressaare]]) linna. [[Riia kubermang|Riia kubermangu]]<nowiki/>valitsus sai korralduse rahastada kiriku ehitamist [[kubermang]]<nowiki/>u tuludest. [[Sinod]]<nowiki/>iSinodi [[määrus]] sisaldas ka korraldust ehitada kirikut teenindavale vaimulikkonnale vajalikud eluasemed. [[Venemaa Keisririikkeiser|Venemaa]] [[keisrinna]] [[Katariina II]] annetas [[Õigeusk|õigeusu]] [[liturgiajumalateenistus]]e läbiviimiseks vajalikud kirikutarbed. Kirk pühitseti [[9. mai|9. mail]] 1750. aastal PühaPühima Valitseva Sinodi piiskop SimoniSimon ja koguduse esimese preestriesimene preester [[Simeon Zaklinski]] pooltpühitsesid pühakukiriku 9. mail 1750 piiskopi ja imetegija, meresõitjate kaitsja [[Nikolauspühak|Pühapüha]] [[Nikolaus|Nikolai]] auks. See kirik lammutati pärast uue kiriku valmimist [[1790]]. aastal.

[[1784]]. aasta veebruaris teatas [[Saaremaa ajalugu|Saaremaa]] [[asehaldur]] ([[1783]]-[[1797]]) [[Balthasar von Campenhausen (1745–1800)|Balthasar von Campenhausen]] ([[1745]]-[[1800]]) keisrinna [[Katariina II]] otsusest rajada uus kivikirik 1205 elanikuga [[Kuressaare|Arensburgi]] linna [[Saaremaa ajalugu|Saaremaal]]. [[1785]]. aastal eraldati kiriku ehituseksehitamiseks 11 600 rubla. Vajalikud joonised koostas [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] kubermanguarhitekt [[Mattias Schons]]. [[Kuressaare|Arensburgi]] [[Nikolaus|Püha Nikolai]] uue uuskivikiriku kivikirikpühitses pühitseti [[22. september|22. septembril]] [[1790. aastad|1790.]] aastal ([[Juliuse kalendervkj|vana kalendri järgi]]) [[Pihkva]] ja [[Riia piiskopkond|Pihkva (õigeusuja kirik)|Riia peapiiskop]] peapiiskopi Innokenti poolt. Hilisklassitsistlikus stiilis kolmelööviline paekivist kirik jääb tänu krundi asendileasendi tõttu peasissekäiguga hoovi poole. [[Altar|Altari]]<nowiki/>poolne otsasein on vastu linna peatänavat.

[[21. sajand|21. saj]]i esimesel kümnendil alanud restaureerimise töödrestaureerimistööd [[Pühakoda|pühakoja]] säilimiseks olid mahukad, milliseid alates kiriku ehitamise ajast saadik ei ole korraga sellises koguses tehtud. Aastatel [[2007]]-[[2008]] restaureeriti kellatorni[[kellatorn]]i kiiver, [[2008]]-[[2009]] tervikuna tambuuritorn , mille telliseosa laoti osaliselt uuesti. [[2012]]. aastal restaureeriti kogudusesaali ja altariruumi katused, paigaldati uus vasest katusekate, uued vihmaveesüsteemid ja piksekaitse. [[2013]]. aastal restaureeriti kellatorni fassaad ja luugid, [[2014]]. aastal restaureeriti kõik aknad<ref>[https://www.saartehaal.ee/2014/03/25/kuressaare-puha-nikolai-kirik-restaureerib-avariilised-aknad/ Kuressaare Püha Nikolai kirik restaureerib avariilised aknad] Saarte Hääl, 25. märts 2015</ref>, [[2015]]. aastal siseuksed, [[2016]]. aastal koguduse saali kogudusesaali toolid. Kuressaare Püha Nikolai kiriku katuseristid kullati ning eemaldati [[Ehitismälestis|arhitektuurimälestise]] säilimist ohustanud puud..