Marie Under: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Andaluusia (arutelu | kaastöö) keeletoimetatud |
||
10. rida:
Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama.
4.–9. eluaastani õppis Marie väikelaste koolis, mis asus Tallinnas [[Väike-Roosikrantsi tänav]]al. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd.
Aastal [[1902]] abiellus Marie Under [[Carl Eduard Friedrich Hacker]]iga (1878–1948) ning noorpaar kolis [[Kutšino]]sse [[Moskva]] äärelinna. Neil oli kaks last – [[Dagmar Stock|Dagmar]] (1902–1994) ja [[Hedda Hacker|Hedda]] (1905–1988). Hedda ristiisa oli maalikunstnik [[Ants Laikmaa]].<ref name="4Hr9l" />
24. rida:
[[Pilt:Skogskyrkog23a.jpg|thumb|Underi ja Adsoni hauakivi [[Stockholm]]i [[Skogskyrkogården]]i kalmistul]]
Marie Under suri 25. septembril 1980 [[Stockholm]]is ja maeti [[Skogskyrkogården]]i kalmistule. [[9. juuni]]l [[2016]] maeti ta koos abikaasa [[Artur Adson]]i,
==Tunnustused==
32. rida:
Aastal [[1917]] ilmus tema esikkogu "[[Sonetid]]".
Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "[[Hääl varjust]]" ([[1927]]) ja looduslüürikat sisaldav "[[Rõõm ühest ilusast päevast]]" ([[1928]]). Tema kõrgetasemeline [[ballaad]]ilooming on kogutud raamatusse "[[Õnnevarjutus]]" ([[1929]]). Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt [[1981]]. aastal.
Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse.
=== Luulekogud ===
* 1917 – SONETID. Luuletusi 1912–1917;
* 1918 – EELÕITSENG. Luuletusi 1904–1913;
* 1918 – SININE PURI. Luuletusi 1917–1918;
* 1920 – VERIVALLA. Luuletusi 1919–1920;
* 1923 – PÄRISOSA. Luuletusi 1920–1922;
*
* 1928 – RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 1923–1927;
* 1929 – ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927–1929;
* 1930 – LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927–1930;
* 1935 – KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930–1935;
*
* 1954 – SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943–1954;
* 1963 – ÄÄREMAIL.
* 1981 – MU SÜDA LAULAB.
===Valik- ja koondkogud===
* „Ja liha sai sõnaks“ (valimik kümnest kogust). [[Hando Mugasto]] kaas ja puugravüürid. Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, [[Tartu]] [[1936]], 366 lk.
* Kogutud teosed, I köide (''Eelõitseng; Sonetid; Sinine puri; Rõõm ühest ilusast päevast''). Noor-Eesti Kirjastus, Tartu [[1940]].
* Kogutud teosed, II köide (''Verivalla; Pärisosa; Hääl varjust'' ), 1940.
* Kogutud teosed, III köide (''Õnnevarjutus; Lageda taeva all; Kivi südamelt''). Järelsõna: [[Ants Oras]], 1940.
* „Sõnasild” (luulevalimik). [[Eesti Kirjastus Orto]], [[Vadstena]] [[1945]], 222 lk.
* „Südamik” (valik luuletusi ja ballaade 1917–1957). Saatesõna: [[Aleksis Rannit]]. Ülemaailmne Eesti Kirjanduse Selts: [[New York]]; [[Vaba Eesti]], [[Stockholm]], [[1957]], 250 lk.
* „Kogutud luuletused” (täiendatud ja autori poolt redigeeritud uusväljaanne). Saatesõna: Ants Oras. [[Vaba Eesti]], Stockholm [[1958]], 523 lk.
* “Valitud luuletused”. Koostanud ja järelsõna
* “Kolmteist ballaadi”. [[Loomingu Raamatukogu|LR]] [[1963]], nr. 10.
* „Uneretk” (valik luuletusi kogudest “Sädemed tuhas” ja “Ääremail”). LR 1968, nr. 13.
* „Mu süda laulab“ (luuletusi kolmeteistkümnest kogust). Koostanud Paul Rummo
* [Luuletused]. Sari [[Väike luuleraamat]]. Koostanud [[Ellen Niit]]. Eesti Raamat, Tallinn [[1987]].
* „Mureliku suuga; Sädemed tuhas; Ääremail“. Toimetanud ja järelsõna
* „Õnnevarjutus” (kogu ballaade). 2. trükk. Toimetanud ja järelsõna
* „Under [[armastus]]est” (luuletused ja katkendid kirjadest). Valik ja järelsõna: [[Sirje Olesk]]. Tänapäev [[2002]].
* „Lauluga ristitud”. Tänapäev [[2006]], 588 lk.
* „Laternaks mu enda süda”. Valik luulet, koostanud [[Viiu Härm]], Tänapäev 2006, 91 lk.
=== Kirjavahetused ===
* [[Ivar Ivask]], "Marie Underi kirju" – [[Keel ja Kirjandus]] [[1990]], nr. 7, lk. 422–429.
* [[Rutt Hinrikus]], “Printsess ja kaanekukk” (Marie Underi ja [[Ants Laikmaa]] suhetest + Underi kirjad) – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1997]], nr. 8, lk. 1098–1122.
* [[Eduard Vilde]] kirjad Marie Underile – Looming [[2006]], nr. 5, lk. 744–754; samas lk. 755–761 ka [[Sirje Kiin]]i artikkel „Vilde ja Under“.
* „Under ja Tuglas" (Marie Underi ja [[Friedebert Tuglas]]e
== Kirjandus ==
* [[Ants Oras]], "Marie Under" (lühimonograafia). Sari [[Meie kirjanikke]], nr. 3, [[Eesti Kirjanike Kooperatiiv|EKK]], [[Lund]] [[1963]], 64 lk.
* "Marie Underi eluraamat" I-II (I köites meenutusi, II köites esseid ja hinnanguid). Koostanud [[Artur Adson]]. [[Vaba Eesti]], [[Stockholm]] [[1974]], 301 + 224 lk.
* [[Erna Siirak]], "Talendi maagia" (artiklid). [[Eesti Raamat|ER]], [[Tallinn]] [[1987]].
* "Marie Under. Personaalnimestik". Koostajad [[Anne Valmas]] ja [[Vallo Kelder]]. [[Eesti Teaduste Akadeemia Raamatukogu]], Tallinn [[1994]], 240 lk.
* "Marie Under" (ligi 300 fotoga pildialbum elu ja loomingu ülevaadetega). Koostajad [[Rutt Hinrikus]], [[Janika Kronberg]], [[Sirje Olesk]], [[Tio Tepandi]]. [[Eesti Kirjandusmuuseum]] ja [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[2003]], 288 lk.
* [[Sirje Kiin]], "Marie Under. Elu, luuletaja identiteet ja teoste vastuvõtt" (uurimuslik biograafia). [[Tänapäev]], Tallinn [[2009]], 864 lk.
* [[Sirje Kiin]], "Marie Under. Elu ja luule". [[Tammerraamat]], Tallinn [[2011]], 672 lk.
* "Marie Underi päevikud 1922–1957". [[Litteraria]] nr 27, Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu [[2015]], 138 lk.
== Mälestuse jäädvustamine ==
20. novembril 2006 esietendus [[KUMU|KUMU-]]s lavastus "Under", mis valmis luuletaja kirjade, päevikute ja mälestuste põhjal. Teatritüki
Roosikasvataja [[Mart Ojasalu]] on aretanud [[roos]]isordi `Marie Under`, mida esitleti [[17. juuli]]l [[2009]] [[Tallinna Botaanikaaed|Tallinna Botaanikaaias]]. <ref name="x06ph" />
94. rida:
Aastast [[2008]] annab [[kultuuriministeerium]] välja [[Marie Underi nimeline stipendium|Marie Underi nimelist stipendiumi]], millega toetatakse üliõpilaste tööd [[eesti kirjandus]]e uurimisel. Seda stipendiumi rahastatakse Marie Underi loomingu avaldamise eest saadavaist autoritasudest, kuid 2017. aasta algul sai teatavaks, et autoriõigused ei kuulugi Eesti riigile, vaid hoopis [[Eesti Kultuuri Koondis]]ele Rootsis ja Baieri liidumaale Saksamaal.<ref name="SQ9D5" /> Nädal hiljem teatas Eesti Kultuuri Koondis, et loovutab oma osa autoriõigustest Eesti Kultuuriministeeriumile, et stipendiumi väljaandmine saaks jätkuda.<ref name="jNY6Z" />
Eesti Kultuuri Koondis Rootsis haldab Marie Underi ja Artur Adsoni mälestusfondi, millest anti välja toetusi ja stipendiume.<ref name="r2lL6" /> Under pärandas 37.5% oma varast HH FOND Eesti Kultuuri Koondisele Rootsis ja ülejäänud oma
2010 avati Tallinnas Rahvusraamatukogu ees [[Mati Karmin]]i loodud [[Marie Underi mälestussammas]].
101. rida:
==Viited==
{{viited
|allikad= <ref name="4Hr9l">Sirje Kiin. Marie Underi
<ref name="6oQG3">Tallinna kirjanikud asutasid oma ühingu. Rahvaleht, 21. aprill 1939, nr 93, lk 3.</ref>
<ref name="x06ph">[http://www.tallinn.ee/est/uudised?id=26908 "Tutvustatakse uut roosisorti ´Marie Under`"].</ref>
<ref name="SQ9D5">Luues selgust riigile kuuluvates
<ref name="jNY6Z">[[Ivar Paljak]]. Marie Underi juhtum. [[Eesti Päevaleht (Rootsi)]], 8. veebruar 2017.</ref>
<ref name="r2lL6">[[Ivar Paljak]]. Eesti Kultuuri Koondis 55 aastat. [[Eesti Päevaleht (Rootsi)]], 22. veebruar 2017.</ref>
<ref name="Ayx7H">{{Netiviide|Autor=Katrin Arvisto|URL=http://www.kul.ee/et/uudised/luues-selgust-riigile-kuuluvates-autorioigustes-marie-underi-juhtum|Pealkiri=Luues selgust riigile kuuluvates autoriõigustes – Marie Underi juhtum|.Väljaanne=Eesti Kultuuriministeeriumi Kommunikatsiooniosakond|Aeg=25.01.2017|Kasutatud=14.03.2017}}</ref>
}}
* Adson, Artur. 2007. "Siuru-raamat".
120. rida ⟶ 121. rida:
* {{ISIK|3962}}
* Marie Underi mälestamine Tallinnas [https://www.youtube.com/watch?v=LwOEOg9IA6k] Mälestamine toimus 9.juunil 2016 Tallinnas Jaani kirikus, Rahumäe kalmistul ning Nõmmel Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse aias. Video kajastab viimast.
*[http://www.ekspress.ee/news/areen/uudised/siuru-printsessi-tegelik-elu.d?id=27694005 Siuru Printsessi tegelik elu] – Eesti Ekspress, 21. detsember 2009.
*[http://www.ekspress.ee/news/areen/uudised/mis-on-tegelikult-adsoni-orgasmipaevikutes-kirjas.d?id=28974295 Mis on tegelikult Adsoni "orgasmipäevikutes" kirjas?] – Eesti Ekspress, 6. veebruar 2010.
{{JÄRJESTA:Under, Marie}}
|