Vikipeedia

Läti ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Vale kohanimi asendatud õigega (Läti Lätimaa asemel) Lätimaa kohanimena üheski keeles, k. a Lätis ei ole tuntud. See on laest võetud tuletis Eestimaa provintsi eeskujul. Lätimaa provintsi pole seni eksisteerinud.
14. rida:
==Muinasaeg==
[[Pilt:Baltic Tribes ca 1200 AD (et).svg|pisi|left|Balti hõimude asuala ca 1200 pKr.]]
Läti ajaloos dateeritakse [[noorem rauaaeg]] aastatesse 800–1200, sellest ajast on [[ajalooallikas|ajalooallikateks]] arheoloogilised materjalid ja ka kirjalikke allikaid, nagu [[Henriku Liivimaa kroonika]] ja [[Liivimaa vanem riimkroonika]]. Piirkonnas asunud [[Balti hõimud]]e asuala suurenes sel ajal Põhja-Lätis, kus imbuti üha kaugemale liivi-eesti päritoluga asustuse alale. Ida poolt aga taganesid LätimaaLäti elanikud [[Idaslaavlased|idaslaavlaste]] [[Ekspansioon (poliitika)|ekspansioon]]i eest. Läti elanike koguarvuks muinasaja lõpul on hinnatud 110 000 – 150 000, seega umbes sama palju kui Eestis<ref>[[Valter Lang]], [http://www.arheo.ut.ee/Baltimaad_502.htm Baltimaade metalliaeg, Noorem rauaaeg Lätis ja Leedus]</ref>.
Ühtset riiki Läti territooriumil ei olnud veel tekkinud, maa-ala asustasid erinevad [[hõim]]ud ([[kuralased]], [[liivlased]], [[semgalid]], [[latgalid]] ja [[seelid]]). Muinasaja lõpul eksisteerisid juba [[Latgale]]s, [[Jersika vürstiriik|Jersika]] ja [[Koknese vürstiriik|Koknese vürstiriigid]], lisaks neile olid [[Tālava maakond|Tālava]] ja [[Atzele maakond|Atzele maakonnad]]; puudus aga kõiki latgaleid ühendav riiklik moodustis.
;Kuršid
34. rida:
==Keskaeg==
{{Vaata|Läti keskaeg}}
[[Kristlus]] levis LätimaaleLätisse kahest suunast, lääne poolt, s.o [[Skandinaavia]]st (Taanist) Kuramaale [[katoliku usk]] ja [[Kiievi-Vene]]maalt Latgalliasse vene ortodoksi [[õigeusk]]. Kohalikel rahvastel oli ka varasemaid rahumeelseid kogemusi välismaailmaga, [[12. sajand]]il aga saatis [[Rooma-katoliku kirik]]u pea [[Rooma paavst]] Liivimaale esimesed [[misjonär]]id. Misjonärid tulid rahuga pakkuma rahvale usuvahetust, kuid [[ristiusk]] ei leidnud laia kõlapinda ning kohalikud hõimud olid tugevalt ristiusustamise vastu.
 
===Liivimaa ristisõda===
60. rida:
[[Pilt:Medieval Livonia 1260.svg|pisi|200px|Vana-Liivimaa [[1260]]. aasta paiku]]
 
====LätimaaLäti alade vallutamine====
[[1206]]. aastal ehitati [[Võnnu ordulinnus]], Looduslikult soodsas paigas asuv Võnnu kivilinnus oli algusest peale [[Mõõgavendade ordu]], hiljem [[Liivimaa ordu]] tähtsamaid linnuseid. [[13. sajand|13.]]–[[15. sajand]]il valitsesid linnuses [[Võnnu komtuur|komtuurid]] ja [[Võnnu foogt|foogtid]]. [[1207]]. aastal alistati lõplikult [[liivlased]] ning nad ristiti. Aastatel 1206–1224 alistati [[latgalid]] ja [[1208]]. aastal [[seelid]].
{{vaata|Kuramaa}}, ''[[Kuralased#Liivimaa ristisõda (1210–1267)]], [[Semgalid#Liivimaa ristisõda]], [[Latgalid#Liivimaa ristisõda]]''
72. rida:
Vana-Liivimaa jagunes mitmeks eraldi seisvaks valduseks. [[13. sajand]]i keskpaigast kuulus Vana-Liivimaa koosseisu Läti aladest [[Saksa ordu]] [[Liivi ordu|Liivimaa haru]] valdused, ''[[Riia peapiiskopkond]]'' ja ''[[Kuramaa piiskopkond]]'' ning [[vabalinn]]ad ([[Riia]] jt).
{{Vaata|Vana-Liivimaa}}
[[Liivi ordu]] valdused LätimaalLätis jagunesid [[komtuurkond]]adeks ([[Aizkraukle komtuurkond|Aizkraukle]], [[Aluliina komtuurkond|Aluliina]]‎, [[Bauska foogtkond|Bauska]], [[Dobele komtuurkond‎|Dobele]], [[Dünaburgi komtuurkond|Dünaburgi]]‎, [[Dünamünde komtuurkond|Dünamünde]]‎, [[Kuldīga komtuurkond‎|Kuldīga]], [[Miitavi komtuurkond|Miitavi]]‎, [[Riia komtuurkond|Riia]]‎, [[Ruhja komtuurkond|Ruhja]], [[Sigulda komtuurkond|Sigulda]]‎, [[Vindavi komtuurkond|Vindavi]], [[Võnnu komtuurkond|Võnnu]]‎, [[Årsta komtuurkond]])‎ ja [[foogtkond]]adeks ([[Rēzekne foogtkond|Rēzekne]], [[Bauska foogtkond|Bauska]], [[Kandava foogtkond|Kandava]], [[Sēlpilsi foogtkond|Sēlpilsi]], [[Grobiņa foogtkond|Grobiņa]], [[Võnnu foogtkond]]).
{{Vaata|Läti linnuste loend}}
 
===LätimaaLäti ja Hansa Liit===
[[Pilt:Haupthandelsroute Hanse.png|pisi|left|200px|Hansa Liidu peamised kaubateed]]
{{Vaata|Hansa Liit}}
Vana-Liivimaa LätimaaLäti osas asusid [[hansalinn]]ad [[Riia]] (hansalinn [[1225]]. aastast), [[Koknese]] ([[1277]]. aastast), [[Limbaži]] ([[1296]]. aastast), [[Cēsis]] ([[1323]]. või [[1225]]. aastast), [[Valmiera]] ([[1323]]. aastast), [[Straupe]] ([[1356]]. aastast), [[Ventspils]] ([[1378]]. aastast) ja [[Kuldīga]] ([[1378]]. aastast).
 
===Liivimaa-Moskva sõda===
92. rida:
===Liivi sõda===
{{Vaata|Liivi sõda}}
Vana-Liivimaa lagunes riikliku moodustisega pärast Vana-Liivimaa–Rootsi–[[Rzeczpospolita]]–[[Vene Suurvürstiriik|Vene Suurvürstiriigi]] vahelist [[Liivi sõda]] (1558–1583) ning sõja tulemusena läksid LätimaaLäti ja Lõuna-Eesti alad [[Leedu suurvürst]]i ja Poola kuninga valdusse. Läti lääneosas asunud [[Kuramaa]]l aga moodustas viimane [[Liivi ordu maameister]] [[Gotthard Kettler]] 1561. aastal Rzeczpospolita vasallriigi – [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigi]] ja LätimaaLäti ning [[Kuramaa]] läksid Rzeczpospolita valdustesse.
 
==Poola aeg==
105. rida:
[[Pilt:Podział administracyjny I RP.png|pisi|left|200px|[[Rzeczpospolita]], [[1569]]–[[1660]]]]
[[Pilt:De_Regno_et_tota_regione_Poloniae,_S._Münster,_Cosmographia_universalis.png|pisi|left|S. Münsteri Kesk- ja Ida-Euroopa kaart aastast 1572 (?)]]
[[Pilt:Map of Poland and Lithuania in 1600.svg|pisi|LätimaaLäti [[Rzeczpospolita]] riigis, aastal 1600]]
[[1582]]. aastal sõlmis [[Moskva tsaaririik]] Rzeczpospolitaga [[Jam-Zapolski vaherahu]] ning [[10. august]]il [[1583]]. Rootsiga [[Pljussa vaherahu]]. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa (endised Liivi ordu ja Riia peapiiskopkonna ja Tartu piiskopkonna alad) jäid Rzeczpospolitale. Pärast rahulepingute sõlmimist sõjapoolte vahel jaguses endine [[Vana-Liivimaa]] Lõuna-Eesti ja LätimaaLäti [[Riia peapiiskopkond]] ja [[Tartu piiskopkond]] [[Rzeczpospolita]] võimu alla ning [[Gotthard Kettler]]i [[Kuramaa hertsogkond]] Rzeczpospolita vasallriigiks.
[[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkonna]] valitsemine reguleeriti kuningas [[Stefan Batory]] poolt välja antud Liivimaa [[Põhiseadus|konstitutsiooniga]] (''Constitutiones Livoniae''), mis tunnustas Liivimaad vallutatud alana ega tunnustanud 1561. aastal [[Zygmunt II August]]i poolt välja antud Sigismund Augusti privileegi (''Privilegium Sigismundi Augusti''). [[Liivimaa kuberneride loend#Poola aeg 1561–1621|Liivimaa kuberner]]iks, kes resideeris Riias, nimetati [[Jerzi Radziwill]] (1556–1600).
 
141. rida:
{{vaata|Liivimaa kubermang}}, ''[[Liivimaa rüütelkond]]''
 
Järgneva aja jooksul oli [[Altmargi vaherahu]]ga LätimaaLäti põhja- ja lõunaosa jagatud Rootsi ([[Idamereprovintsid]]) ja [[Rzeczpospolita]] ([[Kuramaa hertsogiriik]]) võimu alla.
===Vene-Poola sõda (1654–1667)===
{{vaata|Vene-Poola sõda (1654–1667)}}, ''[[Kuramaa hertsogiriik]]''
147. rida:
===Vene-Rootsi sõda (1656–1658)===
{{Vaata|Vene-Rootsi sõda (1656–1658)}}
17. mail 1654 kuulutas Vene tsaaririik Rootsi kuningriigile sõja ning Vene vägesid hakati viima Rootsi Liivimaale. LätimaaLäti idaküljel asuva Rootsi vägede poolt okupeeritud [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigi]] [[Dünaburg]]i piiramist alustati 20. juulil, kindlus alistus 31. juulil ning linn nimetati Vene tsaari Aleksei I korraldusel [[Borisglebsk]]iks. 14. augustil vallutasid Vene väed [[Koknese]] ja linn nimetati ümber [[Tsarevitš-Dmitrov]]iks (''Царевич-Дмитров'').
 
21. augustil jõudsid Vene väed, tsaar Aleksei I üldjuhtimisel [[Riia]] linna alla ning 1. septembril pärast piiramisehitiste ja suurtükipatareide püstitamist algas kindral [[Alexander Leslie]] juhtimisel linna piiramine. [[2. oktoober|2. oktoobri]] varahommikul, enne Vene vägede planeeritud kindluse rünnakut tungisid Rootsi väed kindlusest välja, tekitasid rünnakuks valmistuvatele Vene vägedele suuri kaotusi ning hõivasid ka 17 lahingulippu. 5. oktoobril lõpetasid Vene väed linna piiramise ja taganesid [[Polotsk]]isse.
155. rida:
{{vaata|Põhjasõda}}, ''[[Kuramaa hertsogkond]]''
[[Pilt:Great Northern War Part1.png|pisi|Lahingutegevus Põhjasõjas aastatel 1700–1709]]
Põhjasõda LätimaalLätis algas 1700. aastal [[Saksimaa kuurvürst]]i ja [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[August II Tugev]]a rünnakuga läbi [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa]] [[11. veebruar|11]].–[[12. veebruar]]il Liivimaale ja strateegilisele [[Riia piiramine (1701)|tugipunktile, Riia linnale]]. Pärast Rootsi [[Narva lahing (1700)|vägede võitu Narva all]] suundus Rootsi kuningas Karl XII piiratava [[Riia]] juurde ning vabastas linna piiramisest. [[9. juuli]]l 1701 toimus Riia all [[Spilve lahing]], mille käigus purustati August II väed ning ka talle abiks saadetud Vene väekoondis [[Lucavsala]] (''Lutzausholm'') saarel. [[Alūksne piiramine (1700)|Alūksnet]] piiranud ja ka [[Koknese piiskopilinnus]]es paiknenud Vene väed [[Anikita Repnin]]i juhtimisel taganesid Venemaale, [[Pihkva]]sse, kus ühines [[15. september|15. septembril]] B. Šeremetevi põhivägedega.
 
[[Pilt:Historical map of Latvia AD 1721.svg|pisi|Läti [[1721]]. aastal, jagatuna [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] ja [[Rzeczpospolita]] vahel]]
[[Pilt:Historical map of Latvia AD 1772.svg|pisi|Läti [[1772]]. aastal, jagatuna [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] ja [[Rzeczpospolita]] vahel]]
Pärast Riia lahingut suundus Karl XII Poolamaale, jättes Liivimaad kaitsma kindral [[Wolmar Anton von Schlippenbach]]i 8000-mehelise [[Schlippenbachi väliarmee|väliarmee]]ga. Sõjategevus Eesti-Eestimaal ja LätimaalLätis piirdus Vene vägede rööv- ja hävitusreididega, Rootsi tagalapiirkonda, vägede varustuse ja moonavõimaluste hävitamiseks. ([[Räpina-Lokuta lahing|Räpina-Lokuta]] (1701), [[Rõuge lahing|Rõuge]] (1701), [[Erastvere lahing|Erastvere]] (1701) lahingud). 1702. aastal kandusid [[Boriss Šeremetjev]]i retked ka LätimaaleLätisse.
 
1702. aastal piirasid Vene väed [[Alūksne piiramine (1702)|Alūksne (Marienburg)]]i ja vallutasid selle pärast 12-päevast piiramist. Marienburgi piiramise järel viidi Venemaale umbes 1000 sõjavangi, sh 58 ohvitseri ja ka tulevane [[Venemaa keisrinna]] ([[Katariina I]]) Marta Elena Skawronska. 1702. aastal jätkasid Vene väed Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti vallutamist, hõivates [[Volmari]], [[Valga]], [[Cēsis]]e, [[Rūjiena]], von Schlippenbach kaotas lõplikult välilahingus [[Hummuli lahing|Hummuli]]s (1702) ning sõjaõnn pöördus lõplikult Vene vägede kasuks.
175. rida:
Pärast Riia alistumist jäi viimaseks Rootsi vägede tugipunktiks [[Daugava]] suudmes asunud [[Dünamünde kindlus]], mis alistus Vene vägedele 8. (19.) augustil 1710.
 
Pärast Põhjasõja käigus 1710. aastal [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] alistumist liideti lätlastega asustatud Põhja-LätimaaLäti [[Riia kubermang (1713–1722)|Riia kubermang]], kuhu kuulus kolm maakonda: [[Riia maakond]], [[Wendeni maakond]] ja [[Pärnu-Kokenhuseni maakond]].
 
==LätimaaLäti Venemaa keisririigis==
{{commonskat|Latvia in the 18th century‎|18. sajand Lätis}}
===Liivimaa ja Kuramaa kubermang===
Pärast Põhjasõda Venemaaga liidetud [[Riia kubermang]], kubermangulinnaga [[Riia]]s, kuhu kuulusid pooled lätlastega asustatud maakonnad ja 4 Lõuna-Eesti maakonda oli Venemaa keisririigi [[Balti kubermangud]]udest suurim ja Läänemereäärsete kubermangude tõmbekeskuseks. Teine osa lätlastega asustatud maakondi kuulus aga [[Kuramaa kubermang]]u, mis liideti Venemaa keisririigiga alles 1795. aastal.
{{Vaata|Liivimaa kubermang}}, ''[[Liivimaa kuberneride loend]]'', ''[[Kuramaa kubermang]]'', ''[[Kuramaa kuberneride loend]]''
[[Pilt:Map of Russia and Poland 1730.jpg|pisi|300px|LätimaaLäti 1730. aastal, [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] ja [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigi]] vahel jaotatuna, Euroopa kaardil]]
 
 
214. rida:
[[1783]]. aastal Venemaa keisrinna [[Katariina II]] tehtud [[haldusreform]]ide käigus moodustati Liivimaa kubermangust [[Riia asehaldurkond]], mis püsis kuni [[1796]]. aastani, kui Katariina poeg [[Paul I]] taastas endisaegse halduskorralduse, kuid säilisid 2. astme haldusüksused – maakonnad ehk saksapäraselt kreisid: lätlaste asualadega [[Riia kreis]], [[Võnnu kreis]], [[Volmari kreis]] ning eestlaste asualadega [[Valga kreis]], [[Võru kreis]], [[Tartu kreis]], [[Viljandi kreis]], [[Pärnu kreis]] ja [[Kuressaare kreis]].
 
Valitsusorganitena tegutses LätimaalLätis [[Liivimaa kubermangu valitsus]], mida juhtis [[Liivimaa kuberneride loend#Vene aeg 1710–1917|Liivimaa kuberner]], ja [[Kuramaa kubermangu valitsus]], mida juhtis [[Kuramaa kuberneride loend#Venemaa aegsed kubernerid|Kuramaa kuberner]]. 1801. aastal loodi kolme [[Balti kubermangud]]e valitseja Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberneri ametikoht, residentsiga Riias. Ühise kõrgema [[asehaldur]]i, kindralkuberneri valitsusvorm kehtis kuni [[1876]]. aastani.
 
===Liivimaa ja Kuramaa rüütelkond===
223. rida:
{{commonskat|Latvia in the 19th century‎|19. sajand Lätis}}
===1812. aasta Prantsuse-Vene sõda===
[[1812. aasta isamaasõda|1812. aasta isamaasõja]] ajal tungisid LätimaaLäti lõunaossa Kuramaale Prantsuse vägede vasakul tiival asunud kindral [[Jacques MacDonald]]i armee koosseisus Venemaale tunginud Preisimaa 20 000-meheline väegrupp kindral [[Ludwig Yorck von Wartenburg]]i juhtimisel. [[5. juuli]]l ([[vana kalendri järgi|vkj]] 23. juunil) toimus Kuramaa piiril [[Šiauliai]] juures lahing, mille võitsid Preisi väed kindral [[Julius von Grawert]]i juhtimisel, misjärel vallutati Kuramaa, sealsetele elanikele pandi kohustus tasuda 2 000 000 [[Prantsuse frank|frank]]i [[kontributsioon]]i. 7/19. juulil toimus Vene vägede, mida juhatas [[Friedrich von Löwis of Menar]] ja Preisi vägede vaheline [[Iecava lahing]] (''Gross-Eckau'' lahing) [[Bauska maakond|Bauska maakonnas]] asuva [[Iecava]] jõe ääres, 9/21. juulil ületasid Preisi väed [[Daugava]] jõe ning ähvardasid [[Liivimaa kubermang]]ukeskust – Riia linna.
 
Kura- ja Liivimaale tunginud väed pidasid veel vastu [[Ķekava lahing]]u (saksa ''Dalenkirchen'') 10/22. augustil, (''Grafenthal'') ja [[Mežotne]]I juures 17/29. septembris ning [[Olaine]] (''Olai'') juures 3/15. novembril. Detsembris 1812 aga hakkas juba Venemaa siseosas suuri kaotusi kandnud Prantsuse armee taganema ning Kuramaal ja Liivimaal asunud Prantsuse väed said pealetungi asemel ülesandeks katta Venemaalt taganevat armees [[arjergard]]ina. Pealetungi ajal Prantsusmaa armeega koostööd teinud Preisimaa vägede juht Ludwig Yorck von Wartenburg aga sõlmis taganemise alguses 18/30. detsembril Vene vägede juhi [[Hans Karl Friedrich Anton von Diebitsch]]iga (1785–1831) [[Tauragė konventsioon]]i ning Preisimaa väed läksid üle Venemaa keisririigi vägede poolele.
235. rida:
===Venestamine===
{{Vaata|Venestusaeg}}
[[1867]]. aastal andis [[Venemaa keiser]] [[Aleksander II]] välja ukaasi vene keele kasutamisest põhilise keelena riiklikus asjaajamises [[Balti kubermangud]]es. Temale järgnenud Aleksander III keeldus esimese Venemaa keisrina kinnitamast Balti kubermangude saksa aadlike õigusi ja privileege ([[Balti erikord]]). Aastatel 1885–1890 viidi sisse koolides õpetamine vene keeles, 1891. aastast kohustati kõiki [[luteri kirik]]u [[kirikuraamat]]ute sissekandeid tegema vene keeles. Usuvahetusliikumise ajal luteri kirikust [[vene õigeusu kirik]]u kogudustesse üleläinute tagasi luteri usu kogudustesse minek, eeskirja vastu eksinud luteri usu vaimulikke karistati. [[1888]]. aastal viidi LätimaalLätis ja kõigis Balti kubermangudes sisse Venemaa politseisüsteem ja [[1889]]. aastal viidi läbi [[1889. aasta justiitsreform Venemaa Keisririigis|kohtureform]].
 
==Läti ärkamisaeg ==
249. rida:
{{Vaata|1905. aasta revolutsioon Lätis}}
==Esimene maailmasõda ja 1917. aasta revolutsioonid==
1914. aasta suvel alanud [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] eskaleerumisetapis viidi LätimaalLätis läbi mobilisatsioon (ca 20 000 – 25 000), 30. juulil kuulutas Venemaa välja üldmobilisatsiooni. Lätis mobiliseeritud suunati teenistusse [[Looderinne (Esimene maailmasõda)|Looderinde]] ([[:ru:Северо-Западный фронт (Первая мировая война)|ru]]) Vene keiserliku armee 1. armee, XX ([[:ru:20-й армейский корпус (Российская империя)|ru]]) ja III ([[:ru:3-й армейский корпус (Российская империя)|ru]]) [[armeekorpus|armeekorpusse]]. 68. jalaväediviisi ([[:ru:68-я пехотная дивизия (Российская империя)|ru]]) [[Daugavgrīva]] kindluse garnisoni ja ka Edelarindele ([[Galiitsia rinne|Galiitsia rindele]]). ja [[15. august]]il ületasid Venemaa [[1. armee]] ja [[20. august]]il 2. armee [[Ida-Preisimaa]] piiri. Vene armee algne pealetung [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarindel]] ja [[Gumbinneni lahing]] oli edukad. Kuid vene armeesid lahutas 80 km laiune [[Masuuria järvistu]], mis võimaldas sakslastel anda löögi mõlemale Vene armeele eraldi. Järgnenud [[Tannenbergi lahing (1914)|Tannenbergi lahingus]] ([[23. august|23.]]–[[30. august|30. augustil]]) piirasid Saksa väed ümber Vene 2. armee ja purustasid selle. Septembris järgnenud esimeses [[Masuuria järvede lahing]]us sunniti arvulisse vähemusse jäänud Vene 1. armee [[Ida-Peisimaa]]lt lahkuma.
 
[[1915]]. aasta 7.–22. veebruaril toimunud teises [[Masuuria järvede lahing]]us hävitati Vene vägede XX armeekorpus ning 35 500 sõjaväelasest hukkus 27 988<ref>[http://latvianhistory.com/2011/12/23/christmas-battles-in-latvia-1917/ First World War in Latvia 1914-1918], http://latvianhistory.com/ (Vaadatud 02.08.2015)</ref>. 1915. aasta [[1. aprill]]il tungisid Saksa väed [[Kuramaa kubermang|Kuramaa]]le ning lähenesid [[Jelgava]]le, mille vallutamise hoidsid ära [[Läti rahvusväeosad|läti vabatahtlikest]] moodustatud väeosad. Põhilised lahingud toimusid [[Ruļlu]] mägede ja [[Svēte]], [[Skrunda]] piirkonnas. [[7. mai]]l vallutasid Saksa väed [[Liepāja]] ning Lääne-Läti hõivamise järel kujunes rindejoon, Läti aladel piki [[Venta jõgi|Venta jõge]].
 
Juulikuus alanud uuel pealetungil forsseerisid Saksa väed [[14. juuli]]l Venta jõe ja vallutasid Liepāja, [[17. juuli]]l [[Dobele]], 18. juulil [[Tukums]]i ja [[Ventspils]]i ning 1. augustiks oli Saksa vägede kontrolli all [[Kuramaa]], [[Zemgale]] ja Saksa-Vene rindejoon oli peatunud enne [[Liivimaa kubermang]]u keskust [[Riia]] linna, läänepool [[Daugava]] jõge. Sellel joonel toimunud lahingupiirkonna kohta on kasutatud nimetust [[Riia rinne]]. 90 kilomeetri pikkusel rindejoonel, Dole saarest [[Daugava]] jões, [[Berzmente]]-[[Dalbe]]-[[Mangaļi]] metsamasiivis, [[Tīrelis]]e soodes, [[Ķemeri]]s, [[Ragaciems]]is ja [[Riia laht|Riia lahen]]i. LätimaaLäti kaitsmiseks Saksa vägede vastu andis Venemaa keisririigi sõjaline juhtkond loa moodustada [[Läti rahvusväeosad]], 8 [[kütipolk]]u ning 1 Läti tagavarapolk (asukohaga [[Valmiera]]s ja hiljem[[ Tartu]]s). 1916. aasta suvel toimusid kaitselahingud, milles [[Läti rahvusväeosad]] kandsid suuri kaotusi. 1916. aasta detsembris toimunud pealetungioperatsiooni ([[Jõululahingud]]<ref>[http://www.latvia.travel/et/sihtkoht/joululahingu-muuseum-mangali-maja Jõululahingu muuseum]</ref>) käigus kandsid Läti rahvusväeosad, Vene väejuhatuse poolse ebaõnnestunud juhtimise tõttu, taas suuri kaotusi.
 
1917. aasta veebruaris toimunus [[Veebruarirevolutsioon]] Petrogradis. [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] vägede poolt vallutati Riia linn [[21. august]]il ([[3. september]] [[ukj]]) 1917. Veebruarirevolutsioonile järgnenud [[anarhia]] ja lagunemine [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] vägedes mõjutas ka Riia rindel asunud Vene vägesid, kes ei olnud enam motiveeritud sõdima. Vastuolud Vene vägde ning Ajutise valitsuse poliitikaga, tingisid ka suure osa Läti kütipolkude bolševiseerumise.
 
Esimese maailmasõja käigus peeti Läti pinnal alates 1915. aastast raskeid lahinguid. Umbes 700 000 inimest põgenes ja evakueerus LätimaaltLätist, enamik neist Venemaale.
{{Vaata|Läti Esimeses maailmasõjas}}
 
264. rida:
{{Vaata|Ober Ost}}
==Nõukogude Läti==
Pärast 1917. aastal moodustasid bolševikke pooldavad [[Lätimaa Sotsiaaldemokraatia|Läti Sotsiaaldemokraatia]]liikumise esindajad [[30 juuli|30. juuli]]l ([[12.august]]il [[ukj]]) [[1917]] Riias, [[Lätimaa Tööliste, Soldatite ja Maatameeste Nõukogu|Läti Tööliste, Soldatite ja Maatameeste Nõukogu]] [[Lätimaa Tööliste, Soldatite ja Maatameeste Nõukogu Täitevkomitee|Täitevkomitee]], mille koosseisus oli 27 liiget, neist 24 bolševikku ja 3 sotsiaaldemokraati internatsionalisti. Pärast Saksa vägede pealetungi 1918. aasta alguses taganes Täitevkomitee koos bolševistlikult meelestatud XII armeega Lõuna-Eestisse, kus tegutsesid [[Fricis Rozinš]]i juhtimisel enne lõplikku evakueerimist Venemaale [[Võnnu]]s ja [[Valga]]s.
[[Pilt:Poland & The New Baltic States.jpg|pisi|[[Versailles' rahu]]lepingu ja [[Brest-Litovski rahuleping]]u järel tekkinud uued riigid ]]
 
==Balti Hertsogiriik==
{{Vaata|Balti Hertsogiriik}}
Pärast [[Nikolai II]] troonist loobumist ja Vene keisririigi kaotamist, lugesid rüütelkonnad end õigustatuks valima uut valitsejat ja selleks Saksamaa võimudega ühendusse astuma. Liit Skandinaavia maadega oli ilmselt võimatu Rootsi passiivsuse tõttu. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] käigus olid Saksa keisririigi väed vallutanud 1917. aasta septembriks LätimaaLäti ja oktoobris, [[Lääne-Eesti saared]]. Saksa vägede kontrolli all olevatel territooriumitel kehtestati saksa okupatsioonivõim.
 
30. novembril [[vkj]] /[[13. detsember|13. detsembril]] 1917 tegi [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa]] ja 17 [[vkj]]/[[30. detsember|30. detsembril]] 1917 [[Liivimaa rüütelkond]] otsuse eralduda [[Oktoobrirevolutsioon]]i järgsest enamlaste [[Nõukogude Venemaa]]st. Eraldumisliikumist püüdsid [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] esindajad likvideerida [[Baltisakslaste küüditamine 1918. aastal|terroriga]]. Samasuguse otsuse iseseisvumiseks ja Venemaast eraldumiseks olid Liivimaa Saksamaa poolt okupeeritud osa, [[Kuramaa rüütelkond|Kuramaa]] ja [[Saaremaa rüütelkond|Saaremaa rüütelkonna]] esindajad teinud juba varem. Sõltumatuse deklaratsioon anti kreisisaadik [[Heinrich von Stryk]]i poolt Saksa välisministeeriumi kaudu üle [[Nõukogude Venemaa]] esindajale [[Vatslav Vorovski]]le [[Stockholm]]is 15/[[28. jaanuar]]il [[1918]], viidates ka demokraatlikul alusel valitud linnade ja valdade esindajate otsusele [[1917]]. aasta 28. novembrist ukj., millega Eestimaa ja Liivimaa (?) iseseisvaks kuulutati. 5. veebruaril esitasid rüütel- ja [[maiskond]]ade esindajad [[Berliin]]is [[Wilhelm II]]le palve [[Läänemereprovintsid]] Saksamaa kaitse alla võtta.
== Läti Vabadussõda ==
{{Vaata|Läti Vabadussõda}}
LätimaaLäti püsis Esimese maailmasõja käigus Saksa vägede poolt okupeerituna kuni 1918. aasta [[Novembrirevolutsioon]]ini ja Saksamaa poolt kapituleerumiseni [[Compiegne'i vaherahu]]ga.
[[Pilt:Karlis Ulmanis.jpg|pisi|150px|left|[[Läti president]] [[Kārlis Ulmanis]]]]
[[18. november|18. novembril]] 1918 tulid Riias kokku rahvaesindajad ja kuulutasid välja Läti riigi iseseisvuse, kuid Lätis [[Kārlis Ulmanis]]e juhitud [[Läti Ajutine Valitsus]] aga ei omanud sõjalist võimu oma riigi kaitseks (kuna enamik võitlusvõimelisi mehi oli mobiliseeritud läti rahvuspolkudesse ning taganenud koos Vene vägedega Venemaale) ning 1918. aasta lõpus alanud Punaarmee suurrünnaku käigus vallutati enamik LätimaastLätist.
 
Novembris 1918 alanud [[Nõukogude Venemaa]] [[Punaarmee]] ja [[Läti nõukogude kütidiviis ]]<nowiki/>pealetungi käigus vallutasid bolševike väed, millest enamiku moodustasid bolševike võimu toetavad läti kütipolgud enamiku Lätist. 17. detsembril vallutasid läti kütipolgud Eesti-Läti piirilinna [[Valka]] ja kuulutasid välja Nõukogude Läti valitsuse moodustamise [[manifest]]i.
283. rida:
3. jaanuaril 1919 vallutas Punaarmee ja Läti nõukogude kütidiviis vallutas Riia ning Läti Ajutine Valitsus taganes koos oma väikese sõjaväeüksusega Liibavisse (Liepājasse) Edela-Lätis. Läti valitsus palus abi liitlasvägedelt, kui on sunnitud Nõukogude vägede vastu võitlemiseks vastu võtma baltisakslaste [[Landesveer]]i ja Saksa vägede [[Rauddiviis]]i abi. 3. märtsil 1919 algas Saksa ja Läti vägede ühine vasturünnak Punaarmee vastu, millest Läti brigaadi juhataja kolonel [[Oskars Kalpaks]] tapeti omade tules{{lisa viide}} 6. märtsil. 16. aprillil 1919 toimunud sakslaste riigipööre käigus Liibavis (Liepājas) evakueerus Läti Ajutine Valitsus Suurbritannia liitlaste sõjalaevade kaitse all olevale laevale, kuid Landesveeri ja Vabakorpuste toel moodustati saksameelne [[Andrievs Niedra]] Läti valitsus.
 
Pärast aga 1919. suvel Lätis [[baltisakslased|baltisakslaste]] poolt organiseeritud [[Landeswehr]]i palgasõdurite poolt [[Rüdiger von der Goltz]]i juhtimisel nõukogude [[Punaarmee]] ja Läti armee vägede väljaajamist Lätist haarasid nad reaalse kontrolli aga pärast Nõukogude vägede väljaajamist LätimaaltLätist jätkasid Landeswehri väed liikumist Põhja-Lätist – Lõuna-Eestisse, mille tõkestas 1919. aasta [[Võnnu lahing]]. Pärast Võnnu lahingu võitu jätkunud Eestis moodustatud ja Eesti poolt toetatud Läti väeosade ning Eesti soomusrongide ja Suurbritannia laevastiku toetusel taastati Riias Läti [[Kārlis Ulmanis]]e valitsus.
 
11. novembril 1919 toimus Läti sõjaväe, mida toetasid briti ja prantsuse sõjalaevad, ja sakslaste vaheline kokkupõrge, kui sakslased tegid viimase katse võtta võimu Läti riigis koos [[Pavel Bermondt-Avalov]]i juhitava valgekaartlaste [[Lääne-Venemaa vabatahtlike armee]]ga ning Läti väed vallutasid tagasi Lääne-Riia.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Läti_ajalugu"