Läti: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vale kohanimi asendatud õigega |
|||
285. rida:
=== Põhjasõda ja Venemaa keisririik ===
{{vaata|Põhjasõda}}
Pärast Põhjasõja käigus 1710. aastal [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] poolset alistumist liideti lätlastega asustatud Põhja-
1722. aastal moodustatud Liivimaa kubermangus ja ka [[1795]]. aastal Venemaa keisririigiga liidetud [[Kuramaa kubermang]]us olid lätlastega täielikult või osaliselt asustatud maakonnad kahes eraldatud kubermangus:
339. rida:
1917. aastal toimunud keisri ainuvõimuvastase revolutsiooni ajal olid läti XII armee koosseisus olevad läti rahvusväeosad suuremalt jaolt meelestatud bolševistlikult ning 1918. aasta kevadel alanud Saksa keisririigi vägede pealetungiga taganesid läti väeosad Venemaale, kus nad teenisid nõukogude võimu, kõige ustavamate ja paremini organiseeritud sõjalise jõuna – [[läti punased kütid|läti küttidena]].
Pärast 1917. aastal moodustasid bolševikke pooldavad [[Lätimaa Sotsiaaldemokraatia|Läti Sotsiaaldemokraatia]]liikumise esindajad [[30. juuli]]l ([[12. august]]il [[ukj]]) [[1917]]. aastal Riias, [[Lätimaa Tööliste, Soldatite ja Maatameeste Nõukogu|Läti Tööliste, Soldatite ja Maatameeste Nõukogu]] [[Lätimaa Tööliste, Soldatite ja Maatameeste Nõukogu Täitevkomitee|Täitevkomitee]], mille koosseisus oli 27 liiget, neist 24 bolševikku ja 3 sotsiaaldemokraati internatsionalisti. Pärast saksa vägede pealetungi 1918. aasta alguses taganes Täitevkomitee koos bolševistlikult meelestatud XII armeega Lõuna-Eestisse, kus tegutsesid [[Fricis Rozinš]]i juhtimisel enne lõplikku evakueerimist Venemaale [[Võnnu]]s ja [[Valga]]s.
=== Iseseisvumine ===
| |||