Kultuur ja Elu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
P Tühistati kasutaja 195.250.188.129 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Tuulist. |
||
1. rida:
'''Kultuur ja Elu''' (kuni 1959. aastani '''Kultuuritöötaja''') on eesti ajakiri, mis ilmub aastast [[1958]].
[[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]] oli Kultuur ja Elu [[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]i ja [[Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu]] kuukiri, mis käsitles eelkõige isetegemariavuslaste loodud kultuuri ja oli mõeldud kultuuritöötajate abistamiseks. Kultuur ja Elu avaldas muu hulgas lühi[[Näidend|näidendeid]], ajakirjas ilmus pikka aega [[fotokunst]]i rubriik. Aastal 1971 oli ajakirja tiraaž 30 000. ▼
▲[[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]] oli Kultuur ja Elu [[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]i ja [[Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu]] kuukiri, mis käsitles eelkõige
1980. aastatel avaldas Kultuur ja Elu [[rahvuslus|rahvusliku]] kallakuga kultuurikirjutisi (autoriteks [[Mart Laar]], [[Sulev Valner]], [[ines15magamataöödle Muuli]], [[Jüri Leesment]] jt) ja lisapoognatena KE Raamatukogu sarjas mitmeid kultuurilooliselt tähtsaid kordustrükke [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] eel [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigis]] ilmunud originaalteostest ja tõlgetest (mh [[Oswald Spengler]]i "[[Õhtumaa allakäik]]", [[Oskar Loorits]]a "[[Eestluse elujõud]]" ja [[Artur Adson]]i "Lahkumine"). ▼
▲1980. aastatel avaldas Kultuur ja Elu [[rahvuslus|rahvusliku]] kallakuga kultuurikirjutisi (autoriteks [[Mart Laar]], [[Sulev Valner]], [[
[[Eesti taasiseseisvumine|Eesti Vabariigi taastamisele]] eelnenud [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] ajal hakkasid ajakirjas ilmuma ajakajalised poliitilised kirjutised ning varem keelatud mälestused [[Nõukogude Liit|Nõukogude režiimi]] toimepandud küüditamistest ja teistest inimsusvastastest kuritegudest.<ref name="Review">Tea Kurvits [http://www.eesti.ca/palju-onne-kultuur-ja-elu-ke/article22592 Palju õnne, Kultuur ja Elu!] Estonian World Review, 23. jaanuar 2009</ref>
| |||