Samizdat: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parandatud |
+"Omakirjastus" |
||
1. rida:
'''Samizdat''' ([[vene keel]]es ''самиздат'', 'omakirjastus') oli põrandaalune sõltumatu [[kirjastamine|kirjastustegevus]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] ja teistes [[sotsialistlik riik|sotsialistlikes riikides]].
Sõna ''samizdat'' tuli kasutusele [[1960. aastad|1960. aastatel]] ning oli tuletatud [[analoogia|analoogiliselt]] Nõukogude Liidu riiklike kirjastuste tavapäraste nimetustega ([[Detizdat]], [[Vojenizdat]], [[Politizdat]] jne).
Omakirjastuslikus tegevuses osalesid eraisikud või põrandaalused organisatsioonid eesmärgiga avardada sõnavabaduse piire ning avaldada ja levitada trükiste abil vaateid, mõtteid ja teoseid, mis olid poliitilistel põhjustel keelustatud.
Omakirjastusliku tegevuse kõrgaeg oli [[NSV Liit|NSV Liidus]] ja NSV Liidu poolt hõivatud aladel, kaasa arvatud Eestis, 1960.–1970. aastatel. Omakirjastuslike väljaannete paljundamiseks kasutati tehniliste vahenditena eeskätt [[kirjutusmasin]]at (kopeerpaber võimaldas kirjutusmasinal trükkida mitu eksemplari korraga), samuti valguspaljundust [[fotograafia]]st [[kserograafia]]ni.
Olukorras, kus trükisõna oli allutatud [[tsensuur]]ile ning kirjanduse väljaandmine oli lubatud ainult riiklikel, [[kommunistlik partei|kommunistliku partei]] kontrolli all olevatel [[kirjastus]]tel, sai sõltumatu kirjandus levida vaid käsitsi paljundatuna, käest kätte. Selline illegaalne tegevus oli karistatav.
''[[Glasnost]]i'' poliitikaga kadus omakirjastuslikuks tegevuseks tasapisi vajadus, sest ametlik ajakirjandus muutus avatumaks varem keelustatud teemadele ja autoritele.
{{tsitaat2|''Samizdat'': ise kirjutan, ise toimetan, ise tsenseerin, ise annan välja, ise levitan, ise lähen istuma.|[[Vladimir Bukovski]]}}
| |||