Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakond: erinevus redaktsioonide vahel

 

 

[[Keele ja Kirjanduse Instituut|Keele ja Kirjanduse Instituudi]] juurde moodustati [[1978]]. oktoobris rahvamuusikasektor, mis [[2000]]. aasta 1. veebruaril reorganiseeriti ümber Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonnaks. Sellest tulenevalt asub osa etnomusikoloogia osakonna koosseisust endiselt Tallinnas. Folkloori uurimisel lähtutakse sotsiaal- ja [[Kultuuriantropoloogia|kultuuriantropoloogilisest]] kontekstist. Lisaks käiakse ka välitöödel, kus pööratakse tähelepanu traditsioonimuutustele ning kogutakse ka lisamaterjale uurimuste ja publikatsioonide tarvis. Lisaks ajaloolistele liikidele pööratakse tähelepanu ka sekundaartraditsioonidele ja tänapäeva pidustustele. Samuti salvestatakse mänge ja tantse. Etnomusikoloogia osakonna poolt on loodud eesti [[Regiviis|regiviiside]] andmebaas, mis sisaldab ligi 3000 viisi koos üldandmetega, ja originaalne arvutimeetod viisitüüpide tuvastamiseks. Lisaks koostatakse seal eesti regiviiside üldist tüpoloogiat ning tegeletakse rahvamuusika ajaloo, lokaalsete ja žanriliste iseärasuste ning selle seoste selgitamisega teiste rahvaste muusikaga. Vähem tähtsa etnomusikoloogia osakonnale ei ole ka rahvamuusika esinemisvormide, rolli ja funktsiooni muutused ajas ning identiteedi probleemid tänapäeva ühiskonnas.