Raamatus kirjas saarlased. "kuralaste" nimetamine piraatideks on isikliku hinnangu andmine, see ei ole Vikipeedias lubatud. Samal ajal röövretkel käinud sakslaste nimetamine ristisõdijateks on samuti hinnangu andmine...kristliku histograafi poolt.
'''Lahing Ojamaa väinas''' oli 1210. aastal [[Ojamaa]] saare põhjatipu ja [[Fårö]] saare vahel toimunud saarlaste ja [[Liivimaa]]lt tagasipöörduvate [[Liivimaa ristisõda|ristisõdijate]]<nowiki/>st piraatide kokkupõrge, mida on kirjeldatud [[Henriku Liivimaa kroonika]]s. Kuigi kuralasedsaarlased olid 1201. aastal [[Riia piiskop]]iga rahu teinud ja seni neil ristisõdijatega konflikte polnud tekkinud, siis otsustasid [[koge]]dega Ojamaa ranniku lähedale jõudnud ristisõdijad rünnata samuti sel hetkel seal viibinud 8 kuralastesaarlaste laeva, kus arvestades nende keskmist meeskonna suurust (20–30) võis kokku olla 160–240 meest. Kogedel oli ka Riia piiskop [[piiskop Albert|Albert]], kuid kroonika ei maini, kas rünnak toimus tema käsul. Ristisõdijad asusid kogedelt ümber paatidele ja sõudsid kuralaste juurde, kes omakorda korraldasid oma laevad kahekaupa paaridesse ning tõstsid laevaninad neid raskusest vabastades kõrgele õhku. Ristisõdijate kaks esimest päralejõudnud paati takerdusid paarikaupa olevate laevade vahele ega suutnud kõrgemal asetsevate kuralastesaarlaste vastu midagi teha. Paremal positsioonil olevad kuralasedsaarlased tapsid samal ajal umbes 30 ristisõdijat enne kui ellujäänud oma kogede juurde taandusid. KuralasedSaarlased võtsid tapetutelt ära riided ja muu vara. SurnukehadLaibad maeti hiljem ojamaalaste poolt.
Kui teade kuralaste võidust ristisõdijate üle levis, siis olevat [[liivlased]], kuralased, eestlased, [[semgalid]], leedulased ja venelased vastastikku saadikuid läkitanud ning Riia linna ja sakslaste hävitamise plaani pidanud. Reaalse tegutsemiseni jõudsid leedulased, kes üritasid [[Koknese piiskopilinnus|Koknese linnust]] vallutada, ja kuralased, kes mõnede liivlaste ärgitusel [[Riia lahing (1210)|ründasid Riiat]].
