Kapillaar (anatoomia): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 88.196.133.14 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Adeliine. |
P Korrastasin skripti abil viiteid |
||
1. rida:
{{See artikkel| räägib veresoontest; lümfisoonte kohta vaata artiklit "[[Lümfikapillaarid]]"}}
'''Kapillaarid''' ehk '''juussooned''' ([[ladina keel]]es ains ''vas capillare''; mitm ''vasa capillaria'') on peenimad [[veresoon|vere-]] või [[lümfisoon]]ed, mille [[soonesein]]a moodustavad [[endoteel]] ([[endoteelirakud]]) ja [[basaalmembraan]].<ref
Kapillaarides toimivad [[mikrovereringe]] ja [[kapillaarrõhk]].
15. rida:
==[[Imetajad|Imetajatel]]==
Koduloomadel paiknevad verekapillaarid võrgustikuna arterite ja veenide vahel. Elundites on 1 mm<sup>3</sup> kohta kuni 6000 kapillaari; kapillaaride läbimõõt on 5–15 µm.<ref
===[[Inimene|Inimesel]]===
Kapillaaride pikkus on umbes 1 [[millimeeter|mm]]. Kapillaari sisemine läbimõõt on enam-vähem sama nagu [[erütrotsüüt]]idel ja sooneseina läbimõõt on 0,5 µm.<ref name="Inimese füsioloogia ja anatoomia"
[[Veri|Vere]] ja [[koevedelik]]e vaheline [[ainevahetus]] toimub osaliselt endoteelirakkude liitekohtade kaudu. Mitte kõik [[vererakud]] ei lähe veenidesse läbi kapillaaride, [[kude]]des on ka palju otseteid. Mõned rasvlahustuvad ained ja gaasid [[difundeeruma|difundeeruvad]] läbi [[rakk]]ude.<ref name="Inimese füsioloogia ja anatoomia" />
31. rida:
====Kesknärvisüsteemis====
Verekapillaaride endoteelirakkude tiheliidused moodustavad [[peaaju]] mikrokeskkonna teatud piirkondades [[vere-aju tõke|vere-aju tõkke]], mis reguleerib [[kesknärvisüsteem]]i homoöstaasi ega võimalda paljudel suur- ja väikemolekulaarsetel ainetel verest ajju imenduda või toimub imendumine märgatavalt aeglasemalt.<ref
===Patoloogia===
39. rida:
Kapillaarilaienemus on [[teleangiektaasia]].
Osade, inimese suhtes [[mürkmadu]]deks liigitatavate [[madu]]de hammustus võib inimestel esile kutsuda kas raskema või keskmise astme mürgistusseisundeid. Mürgistuseisund võib tekkida, kui süljes leiduvad [[toksiin]]id "ründavad" kapillaare ja keha vallandab [[immuunvastus]]e, kuid ei jõua lahustunud kapillaaridest tulenevaid mehhanisme õigeaegselt repareerida.<ref
Kapillaaride ja suuremate veresoonte [[uussoonestumine|uussoonestumist]] peetakse oluliseks teguriks osade [[kasvaja]]te [[metastaseerumine|arengul]] [[vähk (haigus)|vähiks]]. Osade pahaloomuliste kasvajate hematogeense metastaseerumise korral kanduvad veresoonte seinu lõhkuvad [[kasvajarakud]] algkoldest eemale. Kasvajarakud võivad peetuda uuesti ka kapillaarides (tavaliselt [[kops]]ude ja [[maks]]a [[kapillaarvõrgustik]]us), tekitades nn [[kaugmetastaas]]e.<ref
===Terminoloogia===
49. rida:
==Ajaloolist==
Kapillaaride avastajaks [[1661]]. aastal peetakse [[Marcello Malpighi]]t.<ref name="3F9dM" />
Kapillaaride avastajaks [[1661]]. aastal peetakse [[Marcello Malpighi]]t.<ref>Charlotte Hwa , William C. Aird, [http://ajpheart.physiology.org/content/293/5/H2667 The history of the capillary wall: doctors, discoveries, and debates], American Journal of Physiology - Heart and Circulatory Physiology, 1. November 2007, 293. köide, nr H 2667-H2679, DOI: 10.1152/ajpheart.00704.2007, veebiversioon (vaadatud 03.08.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> ▼
==Viited==
{{viited
<ref name="Inimese füsioloogia ja anatoomia">"[[Inimese füsioloogia ja anatoomia]]", Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist, Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus [[Medicina]], 6. trükk, lk 218–219, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0</ref>
<ref name="3mjDc">"[[Meditsiinisõnastik]]", 328:2004.</ref>
<ref name="Ttele">[[Enn Ernits]], [[Esta Nahkur]],"Koduloomade anatoomia. Kõrgkooliõpik", [[Eesti Maaülikool]], [[Tartu]], [[Halo Kirjastus]], lk 278, [[2013]], ISBN 978-9949-426-28-8.</ref>
<ref name="I07ti">NANCY J. LANE, HILARY J . CHANDLER, [http://jcb.rupress.org/content/86/3/765.full.pdf Definitive Evidence for the Existence of Tight Junctions in Invertebrates], Agricultural Research Council Unit of Invertebrate Chemistry and Physiology, 1980, veebiversioon (vaadatud 15.06.2013)<small> (''inglise keeles'')</small>(pdf)</ref>
<ref name="KRk6C">Laterra, J, Keep, R, Betz,L.A, Goldstein, G.W, Agranoff, B.W, Albers, R.W, et al., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK28180/ Basic Neurochemistry: Molecular, Cellular and Medical Aspects.], Lippincott-Raven, Philadelphia, 6. trükk, 1999; ''Blood-Brain Barrier.'', Bookshelf ID: NBK28180, veebiversioon (vaadatud 16.04.2013)</ref>
<ref name="gFH4n">MAGNUS BUNDGAARD, N. JOAN ABBOTT, http://wampumpeag.org/uploads/tx_neofileshare/2009-12-03_06-06-38_Glial_blood-brain-barrier.pdf All Vertebrates Started Out with a Glial Blood-Brain Barrier 4–500 Million Years Ago], GLIA 56:699–708 (2008), veebiversioon (vaadatud 15.06.2013)<small> (''inglise keeles'')</small> (pdf)</ref>
<ref name="8LE1y">RAE ELLEN BICHELL, [http://www.npr.org/blogs/health/2014/06/10/320302664/from-genes-to-fangs-snake-venom-recipes-remain-mysterious From Genes To Fangs: Snake Venom Recipes Remain Mysterious], veebiversioon (vaadatud 03.08.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="47W2i">[[Ingrid Mesila]], [[Enn Jõeste]], [[Mari-Ann Reintam]], [[Hannes Tamm]], [[Živile Riispere]], [[Maret Murde]], [[Retlav Roosipuu]], "Patoanatoomia õpik kõrgkoolile", lk 208, 2012, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978 9949 32 084 4</ref>
▲
}}
==Veebikirjandus==
| |||