Sündis haritlasperekonnas, lõpetas [[1947]]. aastal [[Tartu 1. Keskkool]]i. Õppis [[1948]]–[[1952]] [[Lunatšarski-nimeline Riiklik Teatrikunstiinstituut|Lunatšarski-nimelises Riiklikus Teatrikunstiinstituudis]], mille lõpetas teatrikriitika alal.
Ta on tegutsenudtegutses vabakutselise literaadina [[Tallinn]]as, avaldanudavaldas ajakirjanduses teatri- ja kirjandusarvustusi. Tema sulest on ilmunudilmusid publitsistlikud raamatud "Inimene võidab surma" ([[1967]]) ja "Kõik noored orbiidile" (1967) – esimene [[arstiteadus]]e saavutustest ja tulevikuperspektiividest, teine [[pedagoogika]] päevaprobleemidest. Ka onilmus tema sulest ilmunud 1989. aastal Eesti Kirjanike Liidu kooperatiiviltkooperatiivi Kupar ilmunudtrükitud romaan "Keelatud vili", mis käsitleb bioloogia valdkonda kuuluvat omamoodi dilemmat - kas bioloogiline avastus, mis võimaldab saavutada suuremaid tulemusi, on olulisem inimese ja looduse püsima jäämisest.
[[Eesti Raadio]] on ette kandnud tema [[kuuldemäng]]e ja raadionovelle.
Temalt on ilmunudilmus romaan "Kosmodroomidest kaugel" ([[1969]]), [[Oktoobrirevolutsioon]]i ja [[Lenin]]it kujutav näidend „Homsed tähed“ ([[1971]], lavastatud [[Ugala]]s [[1970]], [[Praha]]s [[1972]]) ja lühiproosat ajakirjanduses. 1969 lavastati Tallinna [[Draamateater|Draamateatris]] Luige kaksiknäidend "Kaks kuulsat kurjategijat". Luige dramatiseeringus lavastati [[Oskar Luts]]u "[[Kevade]]" ([[Vanemuine (teater)|Vanemuises]] [[1953]]).
Ta on tõlkinudtõlkis [[eesti keel]]de rohkesti vene kirjandust, sealhulgas [[Maksim Gorki]], [[Nikolai Gogol]]i, [[Ivan Turgenev]]i, [[Anton Tšehhov]]i, [[Leonid Leonov]]i ja [[Nikolai Pogodin]]i näidendeid, [[Dmitri Mamin-Sibirjak]]i, [[Konstantin Fedin]]i ja [[Daniil Granin]]i [[romaan]]e, [[inglise keel]]est [[O. Henry]], [[Ray Bradbury]], [[Cyril Northcote Parkinson]]i ja teiste teoseid.
