Juri Samarin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
IFrank (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
P Korrastasin skripti abil viiteid
1. rida:
[[Pilt:Yuri Fyodorovich Samarin Kramskoi.jpg|pisi|Juri Samarin [[Ivan Kramskoi]] maalil.]]
'''Juri Samarin''' ([[3. mai]] (vkj 21. aprill) [[1819]]<ref>ETBLi väitelname="KSJkh" 1818.</ref> [[Peterburi]] – [[31. märts]] (vkj 19. märts) [[1876]] [[Berliin]]) oli [[Eesti]]s tegutsenud vene publitsist, filosoof, ajaloolane, ühiskonnategelane ja slavofiil.<ref name="ETBL">Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide</ref>
 
Juri Samarin oli suurmõisniku poeg<ref name="ETBL" /> ja sündis Peterburis aadliperekonnas. Ta sai suurepärase koduse hariduse, ning jätkas õpinguid [[Moskva ülikool]]i filosoofiateaduskonnas, mille lõpetas 1838 [[Moskva Ülikool]]i filosoofiateaduskonna filoloogina. Algselt vaimustus ta ülikoolis [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel|Hegel]]ist, püüdes sünteesida Hegelit ja [[õigeusk]]u, hiljem lähenes aga [[Aleksei Homjakov]]i mõjul [[Slavofiilid|slavofiilsusele]]. [[1844]]. aastal kaitses ta samas magistriväitekirja<ref name="ETBL" /> "[[Stefan Javorski]] ja [[Feofan Prokopovitš]] kui jutlustajad" ("Стефан Яворский и Феофан Прокопович, как проповедники" [[Moskva]], 1844){{lisa viide}} ning astus Peterburis riigiteenistusse.<ref name="ETBL" />
10. rida:
1853. aastal läks Samarin erru ja elas oma mõisates [[Samaara kubermang]]us ja Moskvas, kus tegeles peamiselt talupoegade probleemide, eelkõige nende [[pärisorjus]]est vabastamise projektidega. Nõrga tervise tõttu viibis Juri Samarin 1864–1876 peamiselt välismaal ([[Praha]]s, [[Berliin]]is jm), tegeledes kirjatööga.<ref name="ETBL" />
 
Balti kubermangude olukorra ning nende Venemaa-sidemetega tegeles Samarin ka hiljem, avaldades rea uurimusi välismaal pealkirja all "Venemaa piirialad" ("Окраины России", 5 köidet, Berliin, 1868-76). Nende seas on väärtuslikke ajaloolisi uurimusi (nt ülevaade talurahvaküsimusest), kuid peamiselt tegelevad need Venemaa poliitika ülesannetega piirialadel.{{lisa viide}} 1868. aastal avaldas ta Prahas kiirelt tuntuks saanud pamfleti "Läänemere-äärsed Vene maad. Esimene köide. Läänemere-äärsed Vene maad käesoleval hetkel" ("Русское Балтийское поморье. I. Русское Балтийское поморье в настоящую минуту").<ref>Toomas Hiio [http://www.sirp.ee/index.php?optionname=com_content&view=article&id=13099:valgustusajastust-liivi--eesti-ja-kuramaal-&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3363 "Valgustusajastust Liivi-, Eesti- ja KuramaalKaODW"] Sirp, 07.10.2011 (vaadatud 22. mail 2013)</ref>
 
==Teadustöö==
25. rida:
 
==Viited==
{{viited}}|allikad=
<ref name="ETBL">Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide</ref>
<ref name="KSJkh">ETBLi väitel 1818.</ref>
<ref name="KaODW">Toomas Hiio [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=13099:valgustusajastust-liivi--eesti-ja-kuramaal-&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3363 "Valgustusajastust Liivi-, Eesti- ja Kuramaal"] Sirp, 07.10.2011 (vaadatud 22. mail 2013)</ref>
}}
 
==Kirjandus==