Imanta (Riia): erinevus redaktsioonide vahel

 

Asumi aladele jagati juba XV sajandil suvemõisade jaoks maad. Tähtsamad mõisad asumi aladel olid [[Anniņmuiža mõis]] ja [[Zolitūde mõis]]. Aastal [[1877]] valmis [[Tukums]]isse viiv raudtee, selle äärde aga Zolitūde raudteejaam. Anniņmuiža elanike protestide tõttu aga nihutati jaama asukohta. Aastal [[1928]] sai jaam nimeks Imanta. Zolitūde raudteejaama vanasse asukohta rajati aastal [[1989]] aga Zolitūde peatus.

 

Asumi aladel algas aktiivsem ehitustegevus XX sajandi kahekümnendatel aastatel, mil rajati nn '''Imanta liinid''', 8 tänavat raudtee ääres. Neid maju haldas elamukooperatiiv "Imanta", selle järgi sai piirkond ka nime – '''Imantciems''', millest sai hiljem Imanta. Sel ajal (aastal [[1924]]) liideti ka Imanta maad Riia linnaga. Teine piirkond, kus toona maju ehitati, oli ala Bolderāja raudtee ääres.

 

Kultuuriloolise väärtusega paigad on Imanta asumis Anniņmuiža mõisa mõisakompleks ja '''Sudrabkalniņš''' – [[bermondtiaad]]i ajal Bolderājas ja Anniņmuiža all langenud Läti sõdurite mälestusmärk.

 

==Välislingid==

*[http://www.apkaimes.lv/sakums/imanta Imanta koduleht] (''läti keeles'')