Soonkivim: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Siim (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Siim (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Soonkivim''' ehk '''subvulkaaniline kivim''' on suhteliselt[[Kivimite maapinnalähedastesstruktuur|struktuurilt]] tingimustes[[Vulkaaniline moodustunudkivim|vulkaanilise kivimi]] ning [[süvakivim]]i vahepealne [[tardkivim]].
 
Nimetus "soonkivim" tuleb sellest, et vastavad kivimid tarduvad reeglina maapinnalähedastes soone- või plaadilaadsetes [[intrusioon]]ides. Sellised on näiteks [[daik]]id, [[sill]]id ja muud intrusioonid. "Maapinnalähedus" ei oma siiski kindlat tähendust. See võib ulatuda mõnekümnest meetrist mitme kilomeetrini. Tihti on soonkivimite struktuur [[Porfüüriline struktuur|porfüürilaadne]] ([[Kivimi põhimass|põhimass]] on [[Faneriitne struktuur|faneriitne]], erinevalt [[Afaniitne struktuur|afaniitse]] põhimassiga porfüürilistest kivimitest). Mõnikord on soonkivimid terasuuruselt peeneteraliste vulkaaniliste kivimite ning jämedateraliste süvakivimite vahepealsed. Näiteks [[gabro]] (süvakivim), [[diabaas]] (soonkivim) ning [[basalt]] (vulkaaniline kivim) on kõik sarnase keemilise ning [[Mineraal|mineraloogilise]] koostisega kivimid, kuid erinevad üksteisest peamiselt terasuuruse ning vastavalt ka tekkekeskkonna ([[magma]] jahtumiskiiruse) poolest.
"Maapinnalähedus" ei oma kindlat tähendust. See võib olla mõnekümnest meetrist mitme kilomeetrini. Soonkivimiteks nimetatakse [[Intrusiivne kivim|intrusiivseid]] ([[Maa (planeet)|Maa]] sisemuses moodustunud) [[kivim]]eid, mis on kas [[Vulkaaniline kivim|vulkaanilistele kivimitele]] sarnaselt [[Terasuurus|peeneteralised]], [[Porfüüriline struktuur|porfüürilised]] või siis moodustunud [[daik]]ides, [[Apofüüs (geoloogia)|apofüüsides]] jne. Seega võib kivimit nimetada soonkivimiks nii [[Tardkivimi struktuur|struktuurist]] kui ka [[lasumus]]est lähtudes.
 
==Vaata ka==