Pärisorjus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
rahvusromantilisi linnalegende vähemaks
1. rida:
'''Pärisorjus''' ehk '''pärisorjuslik sõltuvus''' on [[isik]]u kui pärisorja [[feodalism|feodaalse]] sõltuvuse raskeim aste.
 
Pärisorjust iseloomustab [[feodaal]]ide [[politsei]]- ja [[kohtuvõim]], [[talupoeg]]adest pärisorjade [[sunnismaisus]] ja [[teoorjus]], nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: [[andam]]i nõudmine [[abielu|abiellumise]] puhul ja [[surnud käe õigus]]. Mõnes riigis praktiseeriti [[esimese öö õigus]]t.
 
Sõna "pärisorjus" ise on [[eesti keel]]es tänapäeva keelekasutusega võrreldes mõnevõrra eksitav, sest tuleneb omaaegsetest tähendustest "orjus" (siin – töö, teenimine) ja "päris" (siin – omand, vrd. "pärand", "pärimine"). Sunnismaist talupoega tähistav uudissõna "pärisori" ilmus eesti kirjakeelde alles 1870-ndatel aastatel.
 
Viimaste piirkondadena maailmas kaotati pärisorjus [[Afganistan]]is [[1923]]. aastal ning [[Bhutan]]is ja [[Tiibet]]is [[1959]]. aastal.