Jaan Kõue: erinevus redaktsioonide vahel

Sündis {{VanaKalendriAeg|[[31. august]]il|[[1890]]|[[19. august]]il}} [[Viljandimaa]]l [[Hummuli vald (Helme kihelkond)|Hummuli vallas]] Mäemõisa talus sulase peres. Õppis Hummuli valla- ja [[Kärstna Põhikool|Kärstna ministeeriumikoolis]] ning lõpetas [[Peterburi gümnaasium]]i 4. klassi ja [[1915]]. aastal 3. [[Irkutsk]]i lipnikekooli.<ref name="Helme266>Pihlak," J (2008). [http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2007/pihlak.pdf ''Helme kihelkond ja Vabaduse Risti vennad'']. Viljandi Muuseumi aastaraamat, lk 266</ref>

Vabadussõjas osales alates [[6. jaanuar]]ist [[1919]] Viljandi vabatahtlikkude pataljoni 1. [[Rühm (sõjandus)|rühmas]],<ref name="Helme266" /> võttes osa ka [[Kärstna lahing]]ust.<ref>Silla, P:name="kRSEM" [http://www.kaitseliit.ee/static/files/2009-05-08_kaitse_kodu_veebruar_2009.pdf Vabadussõja Kärstna lahingust ja selle mälestamisest]. [[Kaitse Kodu!]]. 2009, nr 1, lk 33</ref> Juba samal kuul sai väeosast [[Viljandi kaitsepataljon]], mille 1. jaoskonna ülemaks määrati tõendavate dokumentide puudumisel [[reamees|reamehena]].<ref name="Helme266" /> Teenis alates [[14. jaanuar]]ist 1919 Viljandi kaitsepataljoni III rühma [[nooremohvitser]]ina, [[1. aprill]]ist 3. [[rood]]u [[vanemohvitser]]ina.<ref name="Ohvitserid>[[Mati" Õun|Õun, M]] (2002). ''Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased. II kogumik.'' Tallinn: Sentinel, lk 36</ref> Mais sai väeosa nimeks Sakala partisanide pataljon.

Juuni algul 1919 oli hilisema [[Läti]] pinnale jäänud [[Katšanovo]] alevi komandant ning venelastest koosnenud [[Katšanovi vabatahtlike pataljon|Katšanovi vabatahtlike pataljoni]] esimene organiseerija ja juht.<ref name="Helme266" /> Nimetati [[10. november|10. novembril]] 1919 Sakala partisanide pataljoni 1. roodu vanemohvitseriks ning [[6. detsember|6. detsembril]] jalamaakuulajate (luure-)komando ülemaks. Mõnda aega oli ta ka rooduülema kohusetäitjaks.<ref name="Ohvitserid" /> Detsembrist 1919 formeeriti pataljon Sakala partisanide polguks. Jaanuaris [[1920]] ülendati [[alamleitnant|alamleitnandiks]].

Osales Lõuna-Eestis ja Kirde-Lätis paljudes lahingutes [[Punaarmee]] vastu. Sai viis korda haavata ning ühe korra põrutada.<ref name="Helme266" /> On arvata, et need haavatasaamised määrasid ta hilisema elusaatuse – tollal kasutati valuvaigistina [[piiritus]]t ja [[oopium]]i ning sellest võis tekkida Vastissoni järgnenud [[Alkoholism|viinakirg]].<ref name="Ohvitserid" />

{{Tsitaat2|''Sakala partisanide polgu alamleitnandile Jaan Hansu p. WASTISSON’ile hinnates wahwust, mis ülesnäitanud lahingus [[22. juuli]]l [[1919]] a. Bõstrowi küla all.''|<ref name="Helme265>Pihlak," J (2008). [http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2007/pihlak.pdf ''Helme kihelkond ja Vabaduse Risti vennad'']. Viljandi Muuseumi aastaraamat, lk 265</ref>}}

Jätkas teenistust sõjaväes. Ülendati juunis 1920 [[leitnant|leitnandiks]] ning läkitati koos Sakala partisanide polguga [[piirivalve]]teenistusse. Oli augusti lõpuni [[Piirissaar]]e komandant. Jaanuarist [[1921]] viidi [[5. Jalaväerügement|5. jalaväepolgu]] jalamaakuulajate komando ülemaks. Juulist 1921 sai temast Sakala partisanide üksiku pataljoni 2. roodu ja õige pea 1. roodu nooremohvitser.<ref name="Helme267>Pihlak," J (2008). [http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2007/pihlak.pdf ''Helme kihelkond ja Vabaduse Risti vennad'']. Viljandi Muuseumi aastaraamat, lk 267</ref> Vabastati sõjaväeteenistusest süveneva joomarluse tõttu [[1. mai]]st 1922.<ref name="Ohvitserid" /> Sõjaväljal saadud haavad ja põrutused mõjusid rängalt tervisele ning septembris [[1928]] arvati ta erru.<ref name="Helme267" />

Jaan Kõue suri 20. oktoobril 1940, jäädes [[Kadrina]] ja [[Tapa]] jaama vahel [[raudtee]]l rongi alla. Maetud Kadrina kalmistule.<ref name="Helme267" />

Teist korda abiellus [[23. juuni]]l [[1937]] [[Kadrina kirik]]us Alide-Johanna Kütiga. Sellest kooselust lapsi ei sündinud.<ref name="Helme266" />

* Tegi läbi 58 [[lahing]]ut.<ref name="VSL>Ver:" Teise Eesti Vabariigi kuulutamine Läti pinnal. Vabadussõja Lood. 1936, nr 2, lk 39</ref>

* Kaotas enda alt kuulidest surmatuna 9 [[hobune|hobust]].<ref name="VSL" />

Ajaleht [[Oma Maa]] avaldas 1932. aastal raamatuna Jaan Kõue fantaasiarohke jutustuse "Sõjakeerises", mis kõneles Esimesest maailmasõjast.<ref name="Helme267" />

{{viited}}|allikad=