Valkenberga ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Valkenberga ordulinnus''' (lätlastel ka Mākoņkalns – "pilvemägi" ja uuemal ajal ka Mākoņpils<ref>[http://www.talava.com/latviancastles.html#Araisi, Castlesname="wP918" of Latvia]</ref>, saksa ''Wolkenburg'', poola ''Wolkenberg'') asus Lätis, Ida-Latgales, Räisaku piirkonnas ([[Rēzekne piirkond|Rēzekne piirkonnas]], Rēzeknes novads)<ref>[http://balticmaps.eu/?lang name=lv&centerx=714466&centery=6240538&zoom=6&layer=map&ls=c,"5mPUF" Läti kaart]</ref>, Makonkalna vallas (Mākoņkalna pagasts) Rāznas ezersi järve kaldal asuvast Lipuški külast 2,1 km edelas, Makonkalnsi mäel – 247,4 m kõrgusel merepinnast<ref>[http://balticmaps.eu/?lang name=lv&centerx=711512&centery=6242303&zoom=2&layer=map&ls=c,"0wlMx" Valkenberga kaart]</ref> (kõrguselt neljas mägi Latgales) ja see oli üks Vana-Liivimaa varajase ajalooperioodi ordulinnustest.

[[File:Pieczęć z 1271 roka. Komturia Wolkenberg.jpg|thumb|Valkenberga komtuuri pitser 1271. aastast. Gustav Manteuffel, Krakowi ülikool, 2009.<ref>Gustaw Manteuffel,name="a6oTB" Inflanty Polskie oraz listy znad Bałtyku. Pisma wybrane, Tom.,I. Universitas. Kraków 2009. ISBN 978-83-242-1296-5 str, 61</ref>]]

Läti keeles ka Padebisa kalns ("taevaalune mägi")<ref>http: name="agVop" //gidtravel.com/country/latvia/Zamok_Folkenberg_%28Volkenberg%29_dp951.html</ref>, Volkenburga<ref>[http://www.travelzone.lv/latvija/pils/makonkalns/index.php, Travelzone]<name="yFAXM" /ref> On esitatud oletus, et linnuse nimes kajastub Liivimaa II ordumeistri, "mõõgavend" Volquin (Folkvin, Volqvin) Schenke von Winterstettini nimi, kes juhtis ordut 1209–1236. Või siis on nimetus tulnud Saksamaal, Saksi liidumaal asuvalt Wolkenburgi linnuselt.

X ja XI sajandil oli piirkond juba tihedasti asustatud, seal asus 9 matmispaika, 2 kultuskohta ja 4 vana linnamäge.<ref>http: name="g5hU4" //www.osmany.lv/history_lv.htm</ref>

1236, sellest tärminist varasemaks linnusetekkeaga seoses tolleaegsete sündmustega läti ajaloolased ei paiguta.<ref>http: name="FqMAj" //www.castle.lv/latvija/folkenberg.html</ref> On ka oletatud, et sel aastal põletasid leedulased seal ühe algselt sakslaste puitlinnuse maha. Seda on peetud ka viimaseks Mõõgavendade ordu ehitatud linnuseks.<ref>http://www.bernievancastle.de/index.php?option name=com_content&view=article&id=1063<"Ky11x" /ref>

1252. aastal ehitasid ajalooliste dokumentide järgi hispaania ristisõdijad Valkenberga linnuse, kui orduvennad seal Leetu tungimiseks vägesid kogusid.<ref>http: name="g5hU4" //www.osmany.lv/history_lv.htm</ref>

1263. aasta 10. septembrile dateeritud ürikus on esmakordselt mainitud Valkenbergat,<ref>Bunge, Urkundenbuchname="VlSKr" I, 378</ref> kui komtuur Theodorich (''Theodoricus commendator de Wolbenborch'') allkirjastas seal dokumente. Ka ajaloolase L. Arbusowi arvates oli linnus rajatud juba varem.<ref> Gustawname="cizHm" Manteuffel, ''Zarysy z dziejów krain dawnych inflanckich czyli Inflant właściwych (tak szwedzkich jako i polskich) Estonii z Ozylią, Kurlandii i Ziemi Piltyńskiej'', Universitas. Kraków [[2007]]. str. 59 </ref>

1271. aasta 27. augustile dateerituna on säilinud komtuuri pitsat ''"S[igillum] Commndatori Wolkebg"''. 1399. aastast pärineb selle dokumendi ärakiri, mis on kinnitatud Schleswigi piiskopi Johanni poolt.<ref> Gustawname="1LcBP" Manteuffel, ''Inflanty Polskie oraz listy znad Bałtyku. Pisma wybrane'', Tom, I. Universitas. Kraków 2009. str. 36- 37. </ref> Fragment 1399 dokumendist: ''...In cuius sigilli circumferencia hec litere legebantur: S. Commendatoris in Wolkenborch.''

1277 kolis Latgale komtuur sealt üle moodsamasse, tugevamasse ja olulist Riia–Polotski veeteed kontrollivasse tähtsamasse ning 1276 meister Ernst von Rasburgi asutatud Vana-Väina linnusesse.<ref> P.name="93xPB" von Goetze. ''Albert Suerbeer Erzbischoff von Preussen, Livland und Ehstland, geschichtliche Darstellung, Buchhandlung von W.Gräff.'' St. Petersburg [[1854]]. str 223. </ref> Pärast seda kaotas Valkenberga linnus oma sõjalise tähtsuse.<ref>http://www.pilis.lv/a_pnm/view.php?id name=3113&prop_id=255<"agn8G" /ref>

1559–1560 Liivi ordu poolt poolakatele üle antud linnuste nimekirjas Valkenbergat polnud, kuna linnus pidi olema kas väga halvas seisukorras või täielikult lagunenud.<ref>http://pbc.biaman.pl/dlibra/doccontent?id name=1603&from=FBC, lk."W3M09" 173</ref>

1583. aastast on teada, et Valkenberga kuulus Madelaine de Valckersahmile, kes oli abielus rüütel Bernard de Tursiga (Furs) ja üks nende poegadest Jan (Johann) päris lossi 1598. aastal.<ref>http://pbc.biaman.pl/dlibra/doccontent?id name=1603&from=FBC, lk"1GBSb" 173</ref>

[[1599]] toimus revisjon ja koostati aktid. Selles on kirjas, et künkal oli mõisasüda, ja samas on meenutatud ka vana linnust. Jan de Tursi kohta on kirjas rubriigi "Capitaneatus Rositensis" all, et ''Nobilis Joannes de Tursom produxit Privilegium pergameneum Sigismundi III, qui restituit bona sua haereditaria Wolkimborg, Dustichal, Zibendorff cum Arce tempore belli moschovitici adempta itd.''<ref>Väljavõte Liivimaaname="PQnMQ" rüütlimõisate arhiivi revisjoniaktide originaalkäsikirjast.</ref>

XVII–XIX sajandini kuulusid linnusemägi ja selle ümbruse maad Andrepno (Zibendorff) mõisa alla ja seal olid omanikeks Soltanowite suguvõsa, Szadurskid ja Benislawskid.<ref>G. Manteuffel, name="Wolkenberg w InflantachmcCK7", Bibljoteka Warszawska, 1897, t IV, zesz 3, str. 541</ref>

Ehitusstiililt on linnus lähedane vabakujundusliku laagerkastelliga ja koosneb 50 meetri kõrguse mäe kagupoolsel küljel asuvast pealinnusest ja loodepoolsest eeslinnusealast. Makonkalna mäel on järsud nõlvad, ainult loodepoolne külg madaldub laugjamalt väikeseks eeslinnuse platooks. Selle suuna ette ehitatigi pealinnuse kaitseks 3,05–3,30 m paks ja 62,5 m pikk telliselisandiga põllukivist mantelkaitsemüür. Ülejäänud külgedest varjasid pealinnust muldvallid ja puitpalkrajatised. Mantelmüüri otstes olid täisnurga all laotud müürile jätkud 10,67 m pikkuselt (säilinud 9,6 m) ja müüri nurgad on laotud 1 meetri paksustest graniitkividest. Mäe otsas pealinnuses asus ka kaev. Põhiplaanilt oli pealinnus trapetsikujuline, küljepikkustega 52 ja 62 meetrit linnuse nurgad olid suunatud põhiilmakaarte poole. Ühendustee sisenes eeslinnuse loodepoolsest küljest ja jooksis pealinnuse läänenurka. Jalgrada viis otse pealinnusesse järsust kirdepoolsest küljest, ületades vallikraavi.<ref>http: name="emSaW" //www.travelzone.lv/latvija/pils/makonkalns/index.php</ref> Ka linnuses asuvad ülejäänud hooned olid puidust, nagu viimatistel väljakaevamistel leitud säilinud söestunud palgiotsad tõendavad.<ref>http://www.bernievancastle.de/index.php?option name=com_content&view=article&id=1063<"Ky11x" /ref>

Säilinud on mantelringmüür 4–6 m kõrguselt ja sissevarisenud tunnel.<ref>http: name="u5M4K" //www.latvia.travel/ru/makonkalns-i-ruiny-zamka-volkenberg</ref> Muude hoonete paiknemine ja ehitus ei ole teada. 2002. aastal oli müüritise mört pude ja müüril kasvasid põõsad. Linnusemäele viib jalamilt puidust trepp.

{{viited}}|allikad=