Kaltsedon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Jyriruut (arutelu | kaastöö)
Jyriruut (arutelu | kaastöö)
72. rida:
[[Tulekivi]] ehk ränikivi on settekivim, mis koosneb peamiselt peitkristalsest kvartsist. Tulekivil ei ole kindlat värvi, kuid enamasti on see tumehallikates toonides koos kollase, musta, pruuni või mõnikord valge varjundiga. Erineva värvi annavad talle sellised lisandid nagu [[metall]]i[[sulfiidid]], [[oksiid]]id ja [[hüdroksiid]]id. Tavaliselt levib ta [[mugul]]atena, kuid harva võib esineda ka kihtidena [[settekivim]]is. <ref name="Flint" />
 
Tulekivi ei ole keemiliselt koostiselt väga puhas, sest ta sisaldab ka teisi mineraale nagu [[opaal]], [[kaltsiit]] ja [[moganiit]]. Seega võib seda lugeda [[kivim]]iks, mitte [[mineraal]]iks.
 
Ränikivi on võrdlemisi tavaline kivim, ehkki ta moodustab settekivimite koguhulgast alla 1%. Kõige levinum on ränikivi Juura, Kriidi ning Paleogeeni ajastu setendeis.
 
Mere- ja jõevees on lahustunud väheses koguses ränihapet (H<sub>4</sub>SiO<sub>4</sub>). Vastavalt, merevees umbes 1 ppm ning jõevees 13 ppm. Need kogused jäävad aga selgesti alla ränihappe küllastuskontsentratsiooni, mistõttu ei saa ränimuda settimine olla lihtne anorgaaniline protsess. Ränihapet eraldavad veest peamiselt radiolaarid ning ränivetikad, mis ehitavad oma kojad opaalist (SiO<sub>2</sub>·nH<sub>2</sub>O). Eluajal kaitseb nende koda ränihappe suhtes alaküllastunud vee eest orgaaniline kaitsekiht, mis organismi surres hävineb. Seetõttu hakkavad merepõhja kuhjuvad kojad taas lahustuma. Ränimuda kuhjumine saab toimuda vaid sel juhul, kui kodade kuhjumiskiirus ületab nende lahustumiskiiruse. Aja jooksul kristalliseeruvad opaalist kojad ümber peeneteralisest kvartsist ränikivimiks.
 
Ränikivi kasutatakse pooljuhtide ning klaasi valmistamisel toorainena, ehkki enamik vajaminevast ränist saadakse siiski [[liiv|liivast]]. Tihti kaevandatakse ränikivi seetõttu, et ta esineb koos mõne teise maavaraga., Näiteksnäiteks koos [[eelkambrium|eelkambriumi]] raualademedraualademetega, [[uraan|uraaniga]], [[mangaan|mangaaniga]], [[fosforiit|fosforiidiga]] jne.
 
19. sajandil kasutati tulekivi koos [[püriit|püriidiga]] tulirelvades püssirohu süütamiseks. [[Keemiline reaktsioon|Keemilisel reaktsioonil]] tekkiv vääveldioksiid andis sellele omase [[väävel|väävli]] lõhna. Tulekivi võib üksinda ka tekitada sädemeid, kuid selle toimumine on juhuslik. <ref name="Flint" />