Erakond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
uuendatud |
PResümee puudub |
||
3. rida:
Tänapäevases [[demokraatia|demokraatlikus süsteemis]] võib erakonda käsitleda sillana ühiskonna ja avaliku võimu vahel. [[Esindusdemokraatia]] kontekstis on erakond organisatsioon, millele kodanikud on usaldanud ühiskonnaelu juhtimise kohalikul või riiklikul tasandil.<ref>Raudla, Heiki. Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile, I osa. Tallinn, Avita, 2013, lk 46.</ref>
Tavaliselt lähtub erakond oma tegevuses teatud kindlast [[Maailmavaade|maailmavaatest]] või [[ideoloogia]]st, mis väljendub erakonna põhikirjas ja programmis. Riigisiseselt võivad erakonnad koonduda [[valimisliit]]udesse ja moodustada [[koalitsioon]]e. Rahvusvahelisel tasandil moodustavad sarnase ideoloogiaga erakonnad sageli koostöö edendamiseks riigiüleseid organisatsioone.
==Erakonnad Eestis==
14. rida:
==Sõnakasutusest==
Sõna "partei" on tänapäevastesse keeltesse tulnud [[ladina keel]]est, kus sõna ''pars'' tähendab 'osa tervikust'. [[Eesti keel]]de on see üle võetud laenuna [[saksa keel]]est.
Enne tänase tähenduse omandamist kasutati seda sõna muuhulgas ka luure- või rüüstesalga kohta (saksa keeles ''Part(h)ei'', vene keeles ''Партия'')<ref>H. Palli. Kui raudpea läks. Tallinn, Eesti Raamat, 1967.</ref>.
| |||