Belau keel: erinevus redaktsioonide vahel

'''Belau keel''' (ka '''palau keel''')<ref name="EKI">http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=lg&lang=et&kohanimi=belau&f2v=Y&keel=&f3v=Y&allikas=&staatus=&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb (vaadatud 11.11.2013.)</ref> kuulub [[Austroneesia keelkond]]a ning [[Malai-Polüneesia keelerühm]]a. Keel ei kuulu Mikroneesia ega ka Polüneesia alarühma nagu enamik naaberkeeli, vaid moodustab sarnaselt [[tšamorro keel]]ele võimalikult eraldiseisva keeleharu. Belau keele pärinemine pole kindlalt teada. [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] andmetel kuulub keel muude Austroneesia keelte hulka.<ref name="EKI" />

Keelt räägitakse [[Belau]] vabariigis teise riigikeelena inglise keele kõrval. Siiski pole belau keel seadusejärgne keel kolmes Belau vabariigi osariigis: [[Sonsorol]]is, [[Tobi]] saarel [[Hatohobei]] osariigis ning [[Angaur]]i osariigis. Kogu riigi rahvastikust, mis on 2013. aasta juuli seisuga 21 108, <ref>https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ps.html (vaadatudname="zLO1H" 26.10.2013)</ref> kõneleb belau keelt umbes 14 800 inimest (2000. a). Belau keele kõnelejaid on ka [[Guam]]is. Kokku on oskajaid u 18 950. Keel on jõuline. Belau keelt kasutatakse tänapäeva meedias, välja on antud ka sõnastikke ja grammatikaalaseid väljaandeid. Keelel on väheste erinevustega murdeid. <ref name="Ethnologue">http://www.ethnologue.com/language/pau (vaadatud 11.10.2013)</ref>

• B hääldatakse nõrgalt kui ta on sõna alguses, kahe vokaali vahel, või enne l-il–i. Teistel juhtudel muutub b tugevaks p.

Kolmandat isikut näitavad asesõnad saavad lõppu -ng: 'tema siin' -– ''ng-ika'', 'tema seal' -– ''ng-ika''.

[[Järgarv]]ud alates kahest on tuletatud [[põhiarv]]e tähistatavatest sõnadest. Arvul üks on järgarvuna eritüveline vorm. (Eesti keeles on ''esimene'' ja ''teine'' mõlemad eritüvelised, alates järgarvsõnast ''kolmas'' algab sõnade tuletamine põhiarvudest.)<ref name="Wals">http://wals.info/languoid/lect/wals_code_pal (vaadatud 19.10.2013)</ref>

:mәnga (inglise keeles ''eat'', eesti keeles ''sööma'')<ref>http://books.google.ee/books?id name=iz4HQmlj6v8C&printsec=frontcover&dq=isbn:0521318998&hl=et&sa=X&ei=sIVuUoHoA6S14ASb0oDgBQ&ved=0CC8Q6AEwAA#v=onepage&q&f=false lk. 166 (vaadatud"2lQeO" 28.10.2013)</ref>

* Meral ma sulang! -– Tänan väga!

* Ak morolung! -– Ma lahkun! Head aega!

* Ke ua ngerang? -– Kuidas läheb?

* Sulang! -– Aitäh!

* Ngtehca ngklem? -– Mis su nimi on?

* Choi, O’oi -– jah

* Ng diak -– ei

* Ungil kebesengei! -– Tere õhtust!

* Ke mo er ker? -– Kuhu sa lähed?<ref>http://www.palaunet.com/pw_language.aspx (vaadatudname="dINAn" 19.10.2013)</ref>

* Ungil el reng -– õnnelikkus

* Mekngit el reng -– kurbus

* Klou el reng -– kannatlikkus

* Beltik el reng -– armastus, kiindumus

* Bechechelingaol el reng -– isekus

Belau keeles on palju laensõnu inglise, jaapani, saksa ja hispaania keelest, kuna Belau on olnud järgemööda nende riikide koloonia. Kuni 1899. aastani kuulus Belau Hispaaniale, seejärel kuni 1914. aastani Saksamaale, 1945. aastani Jaapanile ning pärast seda USA-le. 1940. aastatel oli riigis ühe põlise belaulase kohta kolm kolonisti.<ref>http://faroutliers.wordpress.com/2007/07/28/japanese-and-other-loanwords-in-palauan/ (vaadatudname="1xn8a" 19.10.2013)</ref>

| Babier -– paber (Papier) || Bangkeik -– pannkook (pancake) || Sensei -– õpetaja (先生) || Sukal -– suhkur (azucar)

| Seraub -– kruvi (schrauben) || Bas -– buss (bus) || Bung -– minut (分) || Sar -– salt (sal, salar)

| Suester -– õde, nunn (Schwester) || Uaks -– vaha (wax) || Chiro -– värv (色) || Soldau -– sõdur (soldado)

|Benster -– aken (Fenster) || Klok -– kell (clock) || Hong -– raamat (本) || Mais -– mais (maiz)

Belaus pole kindlat standardit nimede häälduseks ning seega kasutatakse eri saartel ja maakondades samadest nimedest eri hääldusvariante. Ühetimõistmise huvides on paljude nimede hääldused ameerikastatud.<ref>http://www.eurekaencyclopedia.com/index.php/Category:Palau (vaadatudname="NuOHl" 28.10.2013)</ref>

{{viited}}|allikad=