Toyota tootmissüsteem: erinevus redaktsioonide vahel

'''Toyotism''' ehk '''Toyota tootmissüsteem''' (inglise keeles ''Toyota Production System, TPS'') on Jaapani autotootja [[Toyota]] [[tootmine|tootmise]] ja [[logistika]] aluspõhimõtete süsteem. Toyotismi aluseks on ettevõttes loodud juhtimise täppisajastuse süsteem. Täppisajastussüsteem on [[tootmisprotsess]]i optimeerimist taotlev töökorraldus-, hanke- ja ostustrateegia. Toyota tootmissüsteemi alusfilosoofia loojateks on firma asutaja [[Sakichi Toyoda]], tema poeg [[Kiichiro Toyoda]] ning insener [[Taiichi Ohno]]<ref name="kodu>" Alver, J. & Alver, L. 2011. Majandusarvestus ja rahandus: Leksikon M-Y. Tallinn, OÜ Deebet. </ref>.

Toyota tootmissüsteem põhineb [[täppisajastus]]e (''just-in-time'') kontseptsioonil <ref> Cho,name="N9bP2" F., Kusunoki, K., Sugimori, Y. & Uchikawa, S. 1977. Toyota production system and Kanban system. Materialization of just-in-time and respect-for-human system. International Journal of Production Research, 15:6, 553-564 </ref>. See juhtimis-filosoofiliste vaadete süsteem sisaldab nii [[filosoofia]] kui ka praktika elemente.

Täppisajastuse filosoofiat võib rakendada igasuguses [[majandusüksus]]es, praktikaelemendid on rakendatavad peamiselt korduva iseloomuga tootmistegevuses (näiteks autodetailide tootmine ja autode kokkupanek) <ref name="kodu>" Alver, J. & Alver, L. 2011. Majandusarvestus ja rahandus: Leksikon M-Y. Tallinn, OÜ Deebet. </ref>. Täppisajastatud juhtimise eesmärk on toota kõrgekvaliteedilisi saadusi täpselt õigeks (nõutavaks) ajaks. Selline lähenemine tugineb äratundmisele, et tänapäeval on järjest suuremaks väärtuseks kujunemas aeg. Täppisajastuse idee autor on [[Jaapan]]i tööstur Kiichiro Toyoda.

Juhtimise täppisajastuse kontseptuaalsed alused võib sõnastada järgmiselt <ref name="kodu>" Alver, J. & Alver, L. 2011. Majandusarvestus ja rahandus: Leksikon M-Y. Tallinn, OÜ Deebet. </ref>:

[[Täppisajastussüsteem]] (''just-in-time system'', ''zero-stock system'', ''ABC inventory control system'') on käibe kiirendamist, toodete valmistamisaja ja kaubavarude kauplustes seismise aja lühendamist taotlev töökorraldus-, hanke- ja ostustrateegia. Tegemist on täppisajastatud tootmis-, hanke- ja tarnesüsteemi loomisel ja käigushoidmisel rakendatavate põhimõtete kogumiga <ref name="kodu>" Alver, J. & Alver, L. 2011. Majandusarvestus ja rahandus: Leksikon M-Y. Tallinn, OÜ Deebet. </ref>.

Täppisajastussüsteemi nimetus Jaapanis on ''kanban''. Sõna ''kanban'' tähendus jaapani keeles on "kaart" või "märk". Täppisajastatud süsteemis tähendab ''kanban'' signaali tarnijale, et tuleb tarnida. Piltlikult öeldes kinnitatakse kaart ''(kanban)'' mahutile, kus on näiteks tooraine. Kui tööline võtab mahuti, siis kaart eemaldatakse ja saadetakse tarnijale, kes tarnib uue toormekoguse<ref name="kodu>" Alver, J. & Alver, L. 2011. Majandusarvestus ja rahandus: Leksikon M-Y. Tallinn, OÜ Deebet. </ref>.

Süsteemi eesmärk on sünkroniseerida tootmine ja nõudlus. Täppisajastus (“täpselt õigel ajal”) tähendab, et toore saabub just sel ajal, kui seda tootmisprotsessis vaja läheb, detailid saavad valmis täpselt siis, kui neid toodete kokkumonteerimiseks tarvis läheb ja valmistoodang saab valmis just siis, kui on vaja see tarbijatele tarnida <ref> Monden,name="UPpc8" Y. 2012. Toyota Production System: An Integrated Approach to Just-in-Time. Boca Raton, CRC Press. </ref>.

Täppisajastussüsteemi rakendamise mõjud <ref name="kodu>" Alver, J. & Alver, L. 2011. Majandusarvestus ja rahandus: Leksikon M-Y. Tallinn, OÜ Deebet. </ref>:

Laialt levinud on arvamus täppisajastussüsteemide ulatuslikust kasutamisest Jaapani ettevõtetes. Mõningate uuringute andmed aga seda ei kinnita. Nii näiteks nelja tööstusharu 198. ettevõttes tehtud uuring näitas, et ainult 20 % firmadest väitsid kasutavat täppisajastust. Seejuures kasutas täppisajastust 30% elektroonikaseadmeid ja transpordivahendeid tootvatest ettevõtetest, kuid kõigest 7% keemia- ning terasetööstuse ettevõtetest. Uuringu teostanud teadlased konstateerisid, et see tulemus lükkab ümber populaarse eksiarvamuse, et kõik Jaapani tootmisettevõtted rakendavad täppisajastussüsteeme <ref name="kodu>" Alver, J. & Alver, L. 2011. Majandusarvestus ja rahandus: Leksikon M-Y. Tallinn, OÜ Deebet. </ref>.

Üldhinnang Eestis tegutsevate tootmisettevõtete tootmisjuhtimise alase teadlikkuse, kasutusel olevate võtete ja üldise küpsusastme kohta on keskpärane<ref name="eas"> EAS. 2011. Tootmisjuhtimise operatiivtasandi uuring. Tallinn.</ref>. Probleemiks on tootmisjuhtimise läbimõtlematu korraldamine. Suur hulk ettevõtteid ei tunne elementaarseid tootmisjuhtimise metoodikaid ega näe nende järele vajadust. Suurima tootmisjuhtimise alase väljakutse ja parendusvaldkonnana nähakse töötajate kaasamist ja distsipliini.

Tootmise ja materjalivoogude planeerimist puudutavatest metoodikatest on tuntuimad timmitud tootmise kontseptsioonist tulenevad [[täppisajastus]] ([[:en:JIT]]) ja raiskamise elimineerimine <ref name="eas" />.