Hawthorne'i efekt: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Artikkel on keeletoimetatud ja ka vastavalt ingliskeelsele allikale veidi täpsustatud ja sisutoimetatud. Siiski on probleem viidete puudumine. |
|||
27. rida:
Samuti esines teine releede kokkupaneku katseruum, aga selle tulemused ei olnud nii olulised kui esimese katse puhul.
=== Telefoniterminalide
Järgmise uuringu eesmärk oli teada saada, kuivõrd muudab produktiivsust lisatasu. Üllatuslik oli tulemus, et produktiivsus langes. Töötajad ilmselt hakkasid kahtlustama, et nende tootlikkust tõstetakse, et õigustada hiljem mõne kaastöötaja vallandamist. Katse korraldasid [[Elton Mayo]] ja [[W. Lloyd Warner]] 1931. ja 1932. aastal 14 mehest koosnevas grupis, kus pandi kokku telefonide ümberlülitusseadmeid. Autorid leidsid, et kuigi töötajat tasustati individuaalsest tulemusest lähtuvalt, siis produktiivsus kokkuvõttes langes, sest mehed kartsid, et ettevõte langetab baasmäära. Detailne uurimine näitas, et formaalsetes gruppides eksisteerisid mitteametlikud rühmad või kambad. Kambad lõid mitteametlikud käitumisnormid ja nende kehtestamismehhanismid. Kampade eesmärk oli rühmaliikmete kontrollimine ja ülemuste juhtimine, nt kui ülemused esitasid küsimusi, siis andsid kõik kamba liikmed samu vastuseid ka juhul, kui need olid väärad. Tulemused näitasid, et töötajad olid rohkem tundlikumad oma kaaslaste sotsiaalsele survele kui juhatuse tasudele ja kontrollile.
33. rida:
[[Richard Nisbett]] on kirjeldanud Hawthorne'i efekti kui n-ö ülistatud anekdooti ja öelnud, et "kui juba on olemas anekdoot, siis võib faktid ära visata". Teised uurijad on üritanud efekti selgitada mitmel moel.
Adair hoiatab, et enamikes järgnenud väljaannetes on tegu üldise faktilise ebatäpsusega ja suurem osa uuringuid pole suutnud seda leida. Ta väidab, et seda efekti tuleks vaadata kui ühte varianti [[Martin T. Orne]] (1973) eksperimentaalsest [[Nõudlusefekt|nõudlusefektist]]. Seega Adairi arvates sõltub eksperimendi efekt sellest, millisena tõlgendavad osalejad situatsiooni, mis on ka põhjus, miks muutujate kontrolli alla võtmine on sotsiaalteaduslikes katsetes oluline. Lisaks arvab ta, et mitte teadmine ega tähelepanu, vaid osalejate tõlgendus on see, mida peab uurima, et leida kas või kuidas on eksperimenditingimused seotud osalejate eesmärkidega. See võib mõjutada, kas osalejad usuvad seda, millega nad tegelevad või pole see nende huvides
Võimalikud selgitused sisaldavad samuti eksperimentaatoripoolse tagasiside ja motiveerimise tähtsust. Kui katses antakse tagasisidet esimest korda, siis võib see osaleja oskusi ja sooritust parandada. Nõudlusefekti uurimine viitab, et osalejatel võib olla soov eksperimentaatorile meeldida ja seda vähemalt niikaua, kuni see ei lähe konflikti mõne teise eesmärgiga. Peale selle võivad katseisikud kahelda eksperimentaatori eesmärgis. Seepärast võib Hawthorne'i efekt avalduda ainult juhul, kui on olemas kasulik tagasiside või muutus motivatsioonis.
Parsonsi eelmainitud definitsiooni põhiargument oli, et katsetes, kus töötajad lasid oma valmis tooteid kaldteed mööda alla, said nad oma töökust ise ka hinnata (st tooted kokku lugeda).
Mayo väitis, et efekt põhines töötaja reaktsioonil vaatleja vastutulelikkusele ja sümpaatiale. Ta ütleb, et see katse on mõeldud üldise efekti ja mitte faktorite eraldi testimiseks. Lisaks arutab Mayo, et tegu pole niivõrd eksperimentaatori,
[[Harry Braverman]] leiab, et Hawthorne'i katsed baseeruvad [[Tööstuspsühholoogia|tööstuspsühholoogial]] ja need uurisid, kas töötajate tulemuslikkust oleks võimalik ennustada enne tööle võtmist testidega. Hawthorne'i uuring näitas, "et töötajate tulemuslikkus oli vähe seotud võimekusega ja sageli oli see testi tulemustega vastupidiselt seotud ...". Braverman argumenteeris nagu eespool toodud, et tegu pole Weberi bürokraatliku mudeliga. See avastus oli hoop neile, kes lootsid käitumisteadusi rakendada töötajate manipuleerimiseks juhatuse huvidest lähtuvalt.
Majandusteadlased [[Steven Levitt]] ja [[John A. List]] üritasid kaua, kuid edutult leida esialgse valguskatse baasandmeid, kuni lõpuks leiti need mikrofilmilt Wisconsini ülikoolis Milwaukee's 2011. aastal. Uuesti analüüsides panid nad tähele, et tootlikkuse muutust võib täielikult selgitada asjaoluga, et valgustaseme muutused tehti pühapäeval ja seega jälgiti efekti esmaspäeval, kui töötajad olid produktiivsemad tänu vahepealsele vabale päevale. See leid toetas S. R. G. Jonesi artiklianalüüsi 1992. aastal, mis uuris relee eksperimente. Vaatamata tõendite puudumisele Hawthorne'i efekti originaaltöös, on List öelnud, et ta on kindel efekti olemasolus.
On võimalik, et valguskatset saab selgitada ka longituudse õppimisefektiga. Parsons on keeldunud selle katse analüüsimisest põhjendusega, et tulemused pole piisavalt hästi avalikustatud ja tal puuduvad kõik detailid, aga ta on olnud seejuures pidevas kontaktis Roethlisbergeri ja Dicksoniga.
Peale nende alternatiivsete segituste on Hawthorne'i efekti uuritud mitmes edasises töös. Väljundiks (sõltuvaks muutujaks) oli inimtöö ja ka hariduslikud mõjud on eeldatavasti sarnased (samas pole kindel, et meditsiinilised mõjud oleksid).
| |||