Harilik kopsusamblik: erinevus redaktsioonide vahel

'''Harilik kopsusamblik''' (''Lobaria pulmonaria'') on [[Kopsusamblikulised|kopsusamblikuliste]] sugukonda [[kopsusamblik]]u perekonda kuuluv [[samblikud|samblikuliik]].<ref name="herba.folklore.ee">http: //herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=607</ref>

Harilik kopsusamblik on suur, lehtja keha e. [[tallus]]ega [[epifüüt]]ne samblik. Ta koosneb [[kottseened|kottseenest]], mis on [[sümbioos|sümbiootilises]] suhtes nii rohevetika kui ka [[tsüanobakterid|tsüanobakteriga]].<ref>"Liber Herbarum II: Lobaria pulmonarianame="L3SLt". Retrieved 2009-01-11.</ref> Tsüanobakteri kogumikud paiknevad sageli talluse alumisel pinnal ja on silmatorkavamalt tumedamad kui talluse ülejäänud pind.<ref name="Sharnoff S 2001 p. 417">Sharnoff S, Brodo IM, Sharnoff SD. (2001). Lichens of North America. New Haven, Conn: Yale University Press. p. 417. ISBN 0-300-08249-5.</ref>

Kopsusambliku [[tallus]]e diameeter on enamasti 5–15 cm. Üksiku hõlma laius jääb vahemikku 1–3 cm ja pikkus kuni 7 cm.<ref>Geiser L,name="igmbu" McCune B. (1997). Macrolichens of the Pacific Northwest. Corvallis: Oregon State University Press. ISBN 0-87071-394-9.</ref> Märjana on kopsusambliku tallus pealt säravroheline ja nahkjas, kuid kuivades muutub paberitaoliseks ja pruuniks. Ülapoolel on tallus roidelise ja lohkliku mustriga, millele vastab talluse valkja ja viltja pinnaga alapoole võrkjas muster. Talluse kinnitamiseks on samblikul [[ritsiinid]].

<ref name="treesforlife.org.uk">http: //archive.is/mQBm#selection-691.1-691.14</ref>

[[lihhenoloogia|lihheniseerunud]] seene viljakehades – [[askoomides]]. Kopsusambliku viljakehad on kettakujulised ja oranži värvi, asudes talluseribide peal.<ref>http: name="RrzE9" //online.sfsu.edu/bholzman/courses/Spring%2005%20projects/Lungwart_Final.htm</ref>

Kopsusamblik sisaldab suurel hulgal erinevaid samblikuaineid, millest valdav on norstikthape.<ref> name="www.emea.europa.eu3O3O4". Retrieved 2009-01-08.</ref> Norstikthape kuulub depsidoonide rühma. Depsidoonid on üks paljudest samblikuainete rühmadest. Depsidoonid on samblikele kaitseks taimtoiduliste loomade eest.<ref>Asplund J, Gauslaa Y (February 2008). name="Mollusc grazing limits growth and early development of the old forest lichen Lobaria pulmonaria in broadleaved deciduous forestsk5XT2". Oecologia 155 (1): 93–9. doi:10.1007/s00442-007-0891-z. PMID 17985157.</ref> Lisaks hapetele kuuluvad tema koostisse ka mitmed [[Kasutaja:Malind/Karotenoidid|karotenoidid]], näiteks alfakaroteen ja beetakaroteen.<ref> name="www.emea.europa.euM2jiH". Retrieved 2009-01-08</ref> Sambliku koorkiht sisaldab melaniini, mis kaitseb [[fotobiont]]i [[UV-kiirgus]]e eest.<ref>Gauslaa, Yngvar; Solhaug, Knut Asbjørn (2001). name="Fungal melanins as a sun screen for symbiotic green algae in the lichen Lobaria pulmonariaC3GUW". Oecologia 126 (4): 462. doi:10.1007/s004420000541.</ref>[[Melaniin]]i pigmentide süntees samblikes suurendab reaktsiooni intensiivistunud päikesekiirgusele.<ref>McEvoy M, Gauslaa Y, Solhaug KA (2007). name="Changes in pools of depsidones and melanins, and their function, during growth and acclimation under contrasting natural light in the lichen Lobaria pulmonariatccFT". New Phytol. 175 (2): 271–82. doi:10.1111/j.1469-8137.2007.02096.x. PMID 17587375.</ref> Seetõttu on varjuga kohanenud, kuiva õhuga piirkondades elavate samblike tallused rohekashallid.Otsese päikesevalgusega paikades elavate samblike tallused on aga tumepruunid. Selline kohastumus aitab kaitsta [[fotosümbiont]] ''D. reticualata''<nowiki>'</nowiki>t, kuna ta ei talu üldiselt suurtes kogustes valgust.<ref>Gauslaa Y, Solhaug KA (1996). name="Differences in the susceptibility to light stress between epiphytic lichens of ancient and young boreal forest standsZhfQf". Functional Ecology (British Ecological Society) 10 (3): 344–354. doi:10.2307/2390282. JSTOR 2390282</ref><ref>Gauslaa Y, Solhaug KA (1999). name="High-light damage in air-dry thalli of the old forest lichen Lobaria pulmonaria – interactions of irradianyG8dk". Journal of Experimental Botany 50 (334): 697–705. doi:10.1093/jexbot/50.334.697.</ref>

Kopsusamblik eelistab kasvada lehtpuutüvedel, mõnikord harva ka okaspuudel. Sarnaselt mitmete teiste lehtsamblikega kinnitub tallus [[substraat|substraadile]] lõdvalt.<ref>http: name="vtzAe" //efloora.ut.ee/puude-suursamblikud/species/985.html</ref> Eestis on kopsusamblikku leitud sagedamini [[Haab|haava-]], [[Harilik tamm|tamme-]], [[Harilik jalakas|jalaka-]] ja [[harilik sarapuu|sarapuutüvedelt]], okaspuudest aga [[Harilik kuusk|kuuselt]]. Kasvukohtadest eelistab kopsusamblik laialehelisi metsi, kuuse-segametsi, lodumetsi, pusiniitusid, vanu parke, kuid võib esineda ka rabastuvates metsades.<ref name="herba.folklore.ee" /> Eelistab see kasvada jämedatel puudel, kuid kopsusamblikku võib leiduda ka noorematel puudel ja kividel. Eestis on seda registreeritud 17 puuliigilt. Eelkõige eelistab ta puid, mille pH on üle 5, näiteks [[Harilik saar|harilikku saart]] ja harilikku tamme.<ref>www.ut.ee name="LOttM" /ial5/fce/fce46pdf/fce46_juriado.pdf</ref>

Kopsusamblik on laia levikuga liik, esinedes nii [[Euroopa]]s, [[Aasia]]s, [[Põhja-Ameerika]]s kui ka [[Aafrika]]s, eelistades niiskeid elupaiku, eriti mereäärseid alasid. Põhja-Ameerikas on harilik kopsusamblik teistest perekonna liikidest kõige tavalisem.<ref name="treesforlife.org.uk" />

Harilik kopsusamblik on Eestis ebaühtlaselt levinud, kasvades eelkõige metsades, kuid ka poollooduslikes kooslustes, näiteks puisniitudel ja vanades parkides.<ref name="ReferenceA">mivana.emu.ee/orb.aw/.../FSMU53_art2_15-24.pdf, Threatened forest lichen Lobaria pulmonaria – its past, present and future in Estonia,Inga Jüriado and Jaan Liira</ref>

Paljudes Euroopa riikides (Ungari, Poola, Saksamaa, Šveits, Taani jt) on see [[Samblikud|samblikuliik]] õhusaaste või sobivate metsade puudumise tõttu kas hävinenud või on tema arvukus tugevasti langenud.<ref name="ReferenceA" /> Eestis kuulub harilik kopsusamblik kaitstavate liikide III kaitsekategooriasse ja [[Punane nimestik|punase nimestiku]] tähelepanu vajavate liikide kategooriasse.<ref>http://elurikkus.ut.ee/kirjeldus.php?lang name=est&id=166914&rank=70&id_puu=166914&rank_puu=70<"bCDVg" /ref>

Liigi suurim teadaolev leiukohtade tihedus jääb Kirde- ja Edela-Eestisse. Ülejäänud 12 Eesti maakonnas varieerub leidude arv üldkogumist 0,5–6%. Liigi leidudest 86% on looduskaitsealadelt, rahvusparkidest või vääriselupaikadest. Samas, 81% ajaloolistes leiukohtades (teada perioodil 1897–1992) on harilik kopsusamblik ilmselt hävinud, kuna neist kohtadest puuduvad uuemad leiud. Näiteks on liik hävinud Tallinnas ja Tartus ja nende linnade lähiümbruses ning Kesk- ja Lõuna-Eesti parkides, mis on ümbritsetud põllumajandusmaastikuga. Aastatel 1993–2010 hävis puistu lageraiete tõttu 6% hariliku kopsusambliku leiukohtades ning 19% liigi leiukohtadest on ohustatud, kuna metsaosa, kus samblik kasvab, piirneb vähemalt kahest küljest lageraielankidega. Hävinud leiukohtadest 40% ja enamik ohustatutest on Ida- ja Lääne-Virumaa metsade vääriselupaigad.<ref name="ReferenceA" />

Kopsusambliku pind meenutab kopsu kudet ja seetõttu arvati vanal ajal, et ta on heaks abinõuks kopsuhaiguste vastu. Kaasajal kasutatakse liiki rahvameditsiinis astma, uriinipidamatuse ja söögiisu puuduse korral.<ref>Gilbert O.name="SXfPy" (2000). Lichens. London: HarperCollins. pp. 16–17. ISBN [[Special:BookSources/0-00-730861-9|0-00-730861-9]]</ref> India traditsioonilises meditsiinis kasutatakse liiki verejooksu ja ekseemi<ref name="Sharnoff S 2001 p. 417" /> ning Kanadas verise köha raviks.<ref>"Lobaria pulmonarianame="l6zyC". Retrieved 2009-01-08.</ref> Harilikku kopsusamblikku on kasutatud ka kui antiseptilist vahendit haavade puhastamiseks.<ref>Guarrera PM, Lucchese F, Medori S (2008). name="Ethnophytotherapeutical research in the high Molise region (Central-Southern Italy)waM9W". Journal of Ethnobiology and Ethnomedicine 4: 7. doi:10.1186/1746-4269-4-7. PMC 2322956. PMID 18334029.</ref>

Kopsusamblikuga saab lõnga oranžiks värvida ning liiki on kasutatud ka naha parkimisel, parfüümitööstustes ja koostisosana õlle keetmisel.<ref> name="Lungwort8TYex". Retrieved 2008-12-16.</ref><ref>Llano GA (1948). name="Economic uses for lichensl0hYn". Economic Botany 2 (1): 15–45. doi:10.1007/BF02907917.</ref>

{{viited}}|allikad=