Herefordi veis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
viitetõrke eemaldamine |
P Korrastasin skripti abil viiteid |
||
2. rida:
'''Herefordi veis''' on [[veis]]etõug, keda kasvatatakse [[liha]]tootmise eesmärgil enamasti parasvöötme piirkondades.
Herefordi tõugu veis pärineb Lõuna-Inglismaa [[Herefordi krahvkond|Herefordi krahvkonnast]]. Lähtekarjana olid herefordid suured, massiivsed töötüüpi veised. Tööloomade vajaduse vähenemise tõttu peetakse hereforde eelkõige [[lihaveis]]tena.<ref name="Suurmaa, Kangro 1985" /> Välimuselt on nad tumepunased, kuid pea, kõht, selg, jalgade alaosa ja sabatutt on valged. Üldiselt on herefordi veised suurte sarvedega, kuid on olemas ka nudisid.<ref name="Suurmaa, Kangro 1985" /> Herefordid on tuntud kui head kohanejad igasugustes kliimaoludes. <ref name="Tsura talu herefordid"
== Tõu päritolu ja areng ==
Herefordi tõug aretati 17. sajandi II poolel. Tänapäeval on see maailmas kõige enam levinud veisetõug, pärinedes Lõuna-Inglismaa Herefordi krahvkonnast, mis piirneb lõunas [[Wales]]iga ja põhjas Shopshire’iga. Lähtekarja kuulusid suured, massiivsed töötüüpi veised kehakaaluga isegi üle 1400 kg. Seoses tööloomade vajaduse vähenemisega kujunes veiste tüüp ümber proportsionaalselt arenenud kompaktse kerega tõuks.<ref name="Suurmaa, Kangro 1985"
Erinevalt šorthornide aretamise vööndist, kus põhilisteks söödakultuurideks olid rühvelkultuurid, kasvatati hereforde karjamaadel peaaegu ilma lisasöödata. Seetõttu kujunesid herefordi tõugu veistel järgmised eriti väärtuslikud omadused: võime normaalselt paljuneda, sünnitada suuri ja terveid vasikaid, neid oma piimaga üles kasvatada, kasutada hästi rohusöötasid.<ref name="Suurmaa, Kangro 1985" />
Herefordide levimine kogu maailmas algas 18. sajandi algul.<ref name="Suurmaa 2005 lk.13"
Sajandite vältel on seda tõugu aretanud Herefordi Karja Ühing (''Hereford Cattle Society''), mis asutati 1878. aastal [[Victoria (Suurbritannia)|kuninganna Victoria]] eestkostel. „Karja raamat“ (''The Herd Book'') avati 1846. aastal ja alates 1886. aastast on see olnud suletud loomadele, kelle isa või ema ei ole enne sinna sisse kantud. Seega on tõu puhtus säilinud puutumatuna üle 120 aasta.
45. rida:
Lehmikud püsivad karjas väga pikka aega – kuni 15 aastat.
Kaksikute osatähtsus kõigist sündimistest on veidi üle 2%. Enamik neist sünnib vanematel lehmadel. Emapoegijatel pole kaksikute sünd soovitatav, kuna nende piimakus on väike. <ref name="Suurmaa 2005 lk.14"
=== Lihakasvatus ===
53. rida:
Herefordi tõu põhipuuduseks peetakse rasva ladestumist suhteliselt noores eas, lehmade madalat piimakust ja seda, et nad ei talu niiskust. <ref name="Suurmaa, Kangro 1985" />
Eestis saadud katseandmete põhjal on pooleteiseaastaste herefordide tapasaagis olnud kuni 56%. <ref name="Suurmaa 2005 lk.15"
Herefordide rohumaadel pidamine toodab suurepärast "marmorliha", mille järele on suur nõudlus nii [[Suurbritannia]]s kui ka teistes riikides selle omapärase maitse ja tunnustatud kvaliteedi tõttu. See pürgib ''premium''-tooteks jaekaubanduses ja toob suurenenud kasumit selle tootjatele.
61. rida:
=== Näitused ===
[[Pilt:BuckinghamshireCo.show.2006.png|pisi|Hereford näitusel]]
Üheks lihatõugude propageerimise võimaluseks on esitleda tõu paremikku kuuluvaid veiseid messidel ja näitustel (näiteks Agri näitused, [[Jäneda]] talupäevad, [[Luige]] näitused, [[Tartu]] sügisnäitus jt.). Nii saab ülevaate üldise aretustöö taseme kohta ning impulsse edasiseks tegevuseks. <ref name="Eesti Tőuloomakasvatajate Ühistu koduleht"
== Tähtsus inimesele ==
86. rida:
[[Pilt:Herefordbullearlofshadeland22alpha.jpg|pisi|Hereford]]
Esimesed herefordi tõugu veised toodi Eestisse 1978. aasta sügisel. Kui nad rongiga Tallinna saabusid, paigutati nad järgmiselt: [[Valgevene]]st ostetud 29 lehmmullikat ja 1 pullmullikas paigutati Võru sovhoosi ja [[Marimaa|Mari]] ANSV-st ostetud 21 lehmmullikat ja 3 pullmullikat Saaremaale [[Sõrve]] sovhoosi. <ref name="Suurmaa 2007-17"
Massiline herefordide toomine Eestisse kestis põhiliselt kuni 1985. aastani. Selle aja jooksul toodi siia kokku 646 noorveist.
<ref name="Suurmaa 2007-20"
Eesti herefordide tõumassiiv on väga kirju, kuna nad on kasvatamise algaastail Eestisse toodud suuremalt osalt [[Venemaa]] paljudest regioonidest. Viimasel viiel-kuuel aastal on ostetud häid noorpulle [[Taani]]st, [[Soome]]st, [[Ungari]]st ja [[Rootsi]]st. Seetõttu on loota, et ka Eestis kasvatatav hereford muutub märksa paremaks. <ref name="Suurmaa 2005 lk.15" />
96. rida:
== Viited ==
{{viited
<ref name="Tsura talu herefordid">{{netiviide | URL = http://www.hereford.ee/?leht=Ajalugu| Pealkiri = Tsura talu herefordid | Täpsustus = ajalugu | Väljaanne = | Aeg = 12.09.2013| Keel = Eesti}}</ref>
<ref name="Suurmaa, Kangro 1985">Suurmaa Aigar, Kangro Virge.(1985). Herefordi tõugu lihaveis Eestis. Tallinn:Valgus. Lk. 6–8</ref>
<ref name="Suurmaa 2005 lk.13">Suurmaa Aigar. (2005). Lihaveisekasvatus Eestis. Tartu: Vali Press OÜ. LK 13</ref>
<ref name="Suurmaa 2005 lk.14">Suurmaa Aigar. (2005). Lihaveisekasvatus Eestis. Tartu: Vali Press OÜ. LK 14</ref>
<ref name="Suurmaa 2005 lk.15">Suurmaa Aigar. (2005). Lihaveisekasvatus Eestis. Tartu: Vali Press OÜ. LK 15</ref>
<ref name="Eesti Tőuloomakasvatajate Ühistu koduleht">{{netiviide | URL = http://www.etky.ee/est/aretus2.php?id=71 | Pealkiri = Eesti Tőuloomakasvatajate Ühistu koduleht | Aeg =12.09.2013 | Keel = Eesti}}</ref>
<ref name="Suurmaa 2007-17">Suurmaa Aigar. (2007). Miks, millal, kuidas alustati Eestis lihaveiste kasvatamist. Tartu: Vali Press OÜ. Lk. 17</ref>
<ref name="Suurmaa 2007-20">Suurmaa Aigar. (2007). Miks, millal, kuidas alustati Eestis lihaveiste kasvatamist. Tartu: Vali Press OÜ. Lk. 20</ref>
}}
{{Commons|Category:Hereford cattle}}
| |||