Vikipeedia

Võru keel: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
P Korrastasin skripti abil viiteid
3. rida:
|riigid={{PisiLipp|Eesti}}
|piirkond=Põhja-Euroopa
|rääkijad=74 499 (31.12.2011)<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RLE07&lang name=2"N6m7G" Statistikaamet]</ref>
|keelkond=[[uurali keeled]]<br>
&nbsp;[[soomeugri keeled]]<br>
19. rida:
[[File:Speakers-of-South-Estonian-2012.png|thumb|2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad.]]
 
'''Võru keel''' (võru keeles ''võro kiil'') on ühe käsitluse järgi [[Eesti]] põline piirkondlik keel ehk [[regionaalkeel]], mis kuulub [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keelte]] hulka<ref>{{cite web|urlname=http://www.helsinki.fi/~tasalmin/chris.html"qbN6m" |title=Endangered languages in Europe and North Asia |publisher=Helsinki.fi |date=1980-09-13 |accessdate=2014-08-23}}</ref>; teiste käsitluste järgi on [[võrokesed|võrokeste]] keel [[lõunaeesti keel]]e või [[eesti keel]]e [[lõunaeesti murderühm]]a '''võru murre'''<ref>[[Karl Pajusalu]],name="pFLhL" [[Tiit Hennoste]], [[Ellen Niit]], [[Peeter Päll]], [[Jüri Viikberg]] 2002. Eesti murded ja kohanimed. Tallinn, lk 57.</ref>.
 
Lõunaeesti keele tänapäevastest variantidest peetaksegi omaette keeleks enamasti vaid võru keelt, mis on eesti kirjakeelest kaugeim ja eraldi keelena tunnustatud ka [[Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon|Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni]] (ISO) poolt (keelekood ''vro'').<ref>[http://www.sil.org/iso639-3/documentation.asp?id name=vro Documentation for ISO 639 identifier:"ldIQS" vro]</ref> Kuna [[setu keel]]t peetakse lingvistiliselt enamasti võru keele variandiks, siis on nende kohta vahel kasutatud ka liitnimetust ''võru-setu keel''.
 
Võru keel on [[lõunaeesti keeled|lõunaeesti keeltest]] (murretest) suurima kõnelejate arvuga. Tal on 74 499<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RLE07&lang name=2"N6m7G" Statistikaamet]</ref> kõnelejat põhiliselt [[Kagu-Eesti]]s, ajaloolise [[Võrumaa]] alal, mis hõlmab praegust [[Võru maakond|Võru]] ja [[Põlva maakond|Põlva]], osalt ka [[Tartu maakond|Tartu]] ja [[Valga maakond]]a ([[Karula kihelkond|Karula]], [[Hargla kihelkond|Hargla]], [[Urvaste kihelkond|Urvaste]], [[Rõuge kihelkond|Rõuge]], [[Kanepi kihelkond|Kanepi]], [[Põlva kihelkond|Põlva]], [[Räpina kihelkond|Räpina]] ja [[Vastseliina kihelkond]]). Üpris palju võru keele oskajaid leidub tänapäeval ka [[Tartu]]s, [[Tallinn]]as ja mujal Eestis.
 
==Ajalugu==
32. rida:
[[Tartlased|Tartlastega]] ühendas [[võrukesed|võrukesi]] mitusada aastat ühine [[lõunaeesti kirjakeel]], mille üks vanemaid ja tähtsamaid kirjalikke mälestusmärke on [[1686]]. aastal ilmunud "''[[Wastne Testament]]''".
 
Aastast [[1885]] pärineb esimene põhjalik võrukeelne [[aabits]], [[Johann Hurt|Johann Hurda]] ''[[Wastne Wõro keeli ABD raamat]]''. Varemalt oli välja antud ka ''Eesti laste sõber'' (1873) ja ''Laste edimäne luggemise ramat''.<ref>Tõnu Tender: [http://kultuur.postimees.ee/2562397/miks-ma-ei-osta-endale-vorukeelset-aabitsat name="Miks ma ei osta endale võrukeelset aabitsat3uAs6"] Postimees, 13. jaanuar 1999</ref> Seni viimaseks võrukeelseks aabitsaks on 1995. aastal välja antud ''[[ABC kiräoppus ja lugõmik algkooli latsilõ]]'' (kordustrükk 1999).
 
[[19. sajand|19.]] ja [[20. sajand]]il hakati kirjutama juba teadlikult võru keeles. [[1990. aastad|1990. aastatest]] on tarvitusel [[võru kirjakeel]].
54. rida:
Tänapäeval on võru keel tuntud peamiselt [[kirjandus]]e, [[teater|teatri]], [[folkmuusika|folk-]] ja [[popmuusika]] keelena. Aastal [[2004]] esindas Eestit [[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisiooni lauluvõistlusel]] [[İstanbul]]is ansambel [[Neiokõsõ]] võrukeelse lauluga "Tii" ('Tee').
 
Kokku on pandud võru [[keelekorpus]]<ref>[https://www.keeletehnoloogia.ee/et/ekt-projektid/voru-ja-seto-integreeritud-keeleressursid VÕRUname="2cGRM" JA SETO INTEGREERITUD KEELERESSURSID] keeletehnoloogia.ee</ref> ja arendamisel on võro keele [[masintõlge]]<ref>[http://wi.werro.ee/proov/tolgi.py Võroname="qnEKi" keele masintõlge]</ref>.
== Grammatika ==
 
123. rida:
 
==Viited==
{{viited}}|allikad=
<ref name="N6m7G">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RLE07&lang=2 Statistikaamet]</ref>
<ref name="qbN6m">{{cite web|url=http://www.helsinki.fi/~tasalmin/chris.html |title=Endangered languages in Europe and North Asia |publisher=Helsinki.fi |date=1980-09-13 |accessdate=2014-08-23}}</ref>
<ref name="pFLhL">[[Karl Pajusalu]], [[Tiit Hennoste]], [[Ellen Niit]], [[Peeter Päll]], [[Jüri Viikberg]] 2002. Eesti murded ja kohanimed. Tallinn, lk 57.</ref>
<ref name="ldIQS">[http://www.sil.org/iso639-3/documentation.asp?id=vro Documentation for ISO 639 identifier: vro]</ref>
<ref name="3uAs6">Tõnu Tender: [http://kultuur.postimees.ee/2562397/miks-ma-ei-osta-endale-vorukeelset-aabitsat "Miks ma ei osta endale võrukeelset aabitsat"] Postimees, 13. jaanuar 1999</ref>
<ref name="2cGRM">[https://www.keeletehnoloogia.ee/et/ekt-projektid/voru-ja-seto-integreeritud-keeleressursid VÕRU JA SETO INTEGREERITUD KEELERESSURSID] keeletehnoloogia.ee</ref>
<ref name="qnEKi">[http://wi.werro.ee/proov/tolgi.py Võro keele masintõlge]</ref>
}}
 
==Kirjandus==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Võru_keel"