Redaktsioon: 28. detsember 2006, kell 20:28 redigeeri Siim (arutelu \| kaastöö) 15 888 muudatust P Lehekülg "Tektiit" teisaldatud pealkirja "Tektiidid" alla ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. detsember 2006, kell 20:34 redigeeri eemalda Siim (arutelu \| kaastöö) 15 888 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: '''Tektiidid''' on [[Impaktsündmus\|impaktse]] tekkega musta või rohelist värvi [[klaas]]i tükid. Tektiitide suurus ulatub kuni 10 cm. Tektiite, mille läbimõõt jääb alla 1 mm, nimetatakse [[mikrotektiit]]ideks. [[Amorfsus\|Amorfse]] struktuuri poolest sarnanevad nad [[obsidiaan]]ile, kuid erinevalt obsidiaanist ei sisalda nad ~~üldse~~ lenduvaid ühendeid. Klaas, millest tektiidid koosnevad, on reeglina mittehomogeense koostise ning keeruka kujuga kihtidest koosneva struktuuriga. See viitab tektiitide kiirele moodustumisele, kuid vedelana püsisid nad liiga lühikest aega, et nende koostis ja struktuur oleksid saanud homogeniseeruda. Paljude tektiitide kuju on aerodünaamiline, mis viitab sellele, et vedel aine on tahkunud klaasiks õhus lennates. Tektiidid esinevad [[Setted\|setteis]] teatud maailma piirkondades, moodustades erinevaid [[Tektiidiväli\|tektiidivälju]], millelt leitud tektiitidele on antud spetsiifilisemad nimetused. Näiteks [[moldaviidid]], [[australiidid]], [[bediasiidid]] jne. Maailmas on teada neli tektiidivälja. Neist suurim kaab tervelt kümnendiku [[Maa (planeet)\|Maa]] pinnast.

Tektiidid: erinevus redaktsioonide vahel