Vabadussõjalased: erinevus redaktsioonide vahel

'''Vabadussõjalased''' ehk lühendatult '''vabsid''' või '''vapsid''' olid [[Eesti]]s aastail [[1929]]–[[1934]] järjestikku tegutsenud kahe erakonna liikmed.

Tallinna, Haapsalu ja Tapa vabadussõdalaste organisatsioonid moodustasid [[2. juuni]]l [[1929]]. aastal [[Eesti Vabadussõjalaste Keskliit|Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu]] (EVKL). Üks EVKL-i põhialgatajaid oli Vabadussõjas osalenud noor advokaat (erunooremleitnant) [[Artur Sirk]], kes jäi liidu ideeliseks juhiks kogu selle tegevuse kestel, kuigi [[1930]]. aastal valiti liidu juhatuse esimeheks erukindralmajor [[Andres Larka]].

[[1933]].Uus aasta novembrisvapside organisatsioon taastati, [[Eesti Vabadussõjalaste Liit|Eesti Vabadussõjalaste Liidu]] nimeregistreeriti all.Kohtu- Vapsidja tervitasidsiseministeeriumis algul28. [[Adolfoktoobril Hitler|Hitleri]] võimuletulekut [[Saksamaa]]l, kuid hiljem end temaga ei seostatud1933. Oktoobris 1933 võeti [[rahvahääletus]]el suure enamusega vastu vapside esitatud põhiseaduse muutmise eelnõu, mille järgi Eestist pidi saama presidentaalne riik, kus Riigikogule jäänuks pigem nõuandev roll. Rahvahääletusele ning [[1934]]. aasta valimistele eelnenud kampaania oli äge ja rikas süüdistustest eriti väidetavalt korrumpeerunud sotsialistide vastu. Valitsusele esitati isegi eelnõu sotsialistlikku ühiskonnakorda propageerivate organisatsioonide keelustamiseks (Marksismi vastu võitlemise seadus), kuid see ei läinud läbi.

1934. a aprillikuuks määratud [[Riigivanem]]a valimistele seati kandidaadina üles Andres Larka, kuigi nii Päts kui Laidoner tegid ettepaneku hakata ise Vabadussõjalaste Liidu presidendikandidaatideks. Kampaania üheksoluliseks osaks oli võistleva kandidaadi kindral [[Johan Laidoner]]i, eriti tema kahtlase majandustegevuse kriitika. Propagandakampaaniaga seati eesmärgiks saada Andres Larkale Riigivanema kandidaadiks ülesseadmise puhul võimalikult palju hääli (muuhulgas palgati selleks ka töötuid), mis oleks pidanud näitama ülisuurt toetust vapsidele rahva seas. SamaSee üritasidoli kaeriti teisedoluline presidendikandidaadid,pärast kuidlüüasaamist tulemuseta. Larka sai üksinda üleriigiliselt rohkem toetusallkirju kui kõik ülejäänud presidendikandidaadid Päts, Laidoner jakohalike Reiomavalitsuste kokkuvalmistel. Samal ajal levitasidlevisid sotsid alusetuid kuuldusikuuldused, et vapsid ähvardasid toetusallkirjade kogumise käigus riigipöördega. ja süüdistasidRiigivanemat riigivanematsüüdistati avalikult, et ta ei ole võimeline looma riigis kodurahu ja pidurdama sisemiste vastuolude kiiret kasvamist.<ref name="zM3ya"Samal />.ajal Kunategid rahvahääletuselvabadussõjalased võetiavalikult vastuettevalmistusi vabadussõjalasteriigivõimu põhiseadus,ülevõtmiseks kohalikelvajaduse valimistelkorral saidjõuga<ref>Artur nadMägi. üliheaKuidas tulemusevalitseti jaEestis. presidendivalimistelTõrvik, oliStockholm, Larka võit kindel1951, vabadussõjalastel puudus vähimgi mõte riigipöörde korraldamisekslk. Küll läksid sellele oma positsiooni kaotavad Päts ja Laidoner sotside toetusel88–89</ref>. Pinevas sisepoliitilises olukorras suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit [[sisekaitseülem]] [[Johan Laidoner]]i otsusega [[12. märts]]il 1934 kaitseseisukorra kestuse ajaks ja arreteeriti sadu selle aktiviste. PaljudLiidu vabadussõjalasteformaalne juhidesimees mõistetija alusetultriigivanema vanglasse.kandidaat JärgmisteAndres sammudegaLarka kehtestatijäeti tsensuurarreteerimata, keelustatikuna kata teisedpolnud poliitilisedliidus erakonnadjuhtivat jaosa saadetietendanud. laialiPaljud Riigikoguvabadussõjalaste juhid mõisteti vanglasse.

17. detsembril 1934 jõustunud seadusega[[Vabadussõja nimetuse tarvitamise seadus]]ega keelati tarvitada Vabadussõja või vabadussõjalase või mõnda muud neist tuletatud nimetust igasuguste poliitiliste liikumiste ja organisatsioonide ning trükitoodete kohta, kes endale võtnud või kelle kohta üldiselt tarvitati seda nimetust, samuti keelati nimetada isikuid, kes pole võtnud osa Vabadussõjast või kes ei oma õigust [[Eesti Vabadussõja mälestusmärk|Vabadussõja mälestusmärgi]] kandmiseks, vabadussõjalasteks või mõne sellise nimetusega, mis võiks viia arvamisele, et nimetatavad isikud on võtnud osa Vabadussõjast<ref name="PT5l8"(isegi />.kui nad olid sellest tegelikult osa võtnud)

Väidetavalt plaanisid nad jätkuvalt riigipööret, kuid praegu on osad ajaloolased seisukohal, et see oli tollaste võimude osav provokatsioon <ref name>http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/vapside-lahendamata-saladused.d?id="BYOz1" 27674905</ref>; vandenõulased arreteeriti 7. detsembril 1935 ja 1936 mõisteti vapside juhtidele pärast väidetavatnurjunud mässukatset, mis jäeti tegelikult ära, juba pikemad vanglakaristused. Omapärane on see, et tegemist oleks olnud mässuga eesmärgil taastada riigis põhiseaduslik kord. Sirgul õnnestus 1934 vanglast põgeneda; ta suri [[1937]] [[Luksemburg]]is (seda on tänapäeval peetud poliitmõrvaks, kuigi Luksemburgi võimude korraldatud juurdlus tuvastas enesetapu).

[[21. aprill]]il [[1938]] tuli kokku uue põhiseaduse alusel valitud [[I Riigivolikogu]] ja kujundatud [[I Riiginõukogu]], mis võtsid Vabariigi Presidendi ettepanekul esimese seadusena vastu [[Amnestiaseadus (1938)|Amnestiaseaduse]]. Seaduses on öeldud: ''Selle tähtsa hetke puhul tuleb lugeda unustatuiks senised riigikorra vastu sihitud eksimused ning võimaldada ka neil kodanikel, kes senini ühel või teisel põhjusel riigi suhtes eksiteele on sattunud, osa võtta riigi ja ühiskondliku elu ülesehitavast tööst.'' Vabariigi President kuulutas Amnestiaseaduse välja 6. mail 1938. Selle seaduse alusel vabanesid kõik Eesti poliitvangid 7. mail 1938,. shOsa kõikvapside tegelikud riigikukutajadjuhte, kommunistid.sealhulgas VabadussõjalasedAndres vabanesid samuti vanglastLarka, kuid kuigi nad olid alusetult süüdi mõistetud ning neil puudusid tegelikult riigikorra vastu suunatud eksimused, ei taastatud nende ühiskondlikku positsiooni ja staatust. Alusetultvanglast represseeritudvabanenud vabadussõjalasedjuba tulekseelmisel rehabiliteeridaaastal.

Nõukogudelikus propagandistlikus [[historiograafia]]s nimetati Eesti Vabadussõjalaste Liitu [[fašism|fašistlikuks]] organisatsiooniks. Väheseid ühisjooni [[Itaalia]] fašismiga vabadussõjalaste [[ideoloogia]]s ka oli: marksismivastasus, natsionalism ehk rahvuslikkus, teatud autoritaarsus. Samuti oli nii Itaalia fašism, Saksa [[natsionaalsotsialism]] kui ka vabadussõjalaste liikumine saanud alguse sõjaveteranide protestimeelsetest rühmitustest. Väliseks sarnasuseks tuleb lugeda ka [[rooma tervitus]]e kasutamist. Samas ei olnud Eesti Vabadussõjalaste Liit oma hilisemas arengustaadiumis juudivastane, kuna sinna kuulus ka Tallinna juudi ärimehe Maljavski poeg<ref name="ADtlU" />, Rake vapside juht oli juut Andres Kofkin<ref name="2PdwE" /> ja liikumist rahastasid juudi ärimehed. Nagu on öeldud ajalehes [[Vaba Maa]]: ''Vabside juudivastasus oli määratud ainult liikumise "väiksemate vendade" ja laiemate rahvahulkade seas demagoogia tegemiseks, tegelikult olid aga "vüüreritel" enestel juutidega ligemad sidemed<ref name="Qvwoz" />.'' Kokkuvõttes ja sisuliselt ei olnud Vabadussõjalaste Liidul fašismiga mingit seost ega sidet.