Nahk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
{{See artikkel| on [[elund]]ist, materjali kohta vaata artiklit [[Nahk (materjal
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}}{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Naha läbilõige.jpg|
'''Nahk''' ([[ladina keel|ladina]] ''cutis'') on selgroogsete loomade ([[keelikloomad]]e) [[katteelundkond]]a kuuluv kõige suurem [[elund]].
==Imetajate naha ehitus==
[[Imetajad|Imetajate]] nahk on enamasti kolmekihiline (loetletud väljast sissepoole):▼
* marrasknahk ehk [[epidermis]] (''epidermis'')
▲Imetajate nahk on enamasti kolmekihiline (loetletud väljast sissepoole):
*
*
===Epidermis===
Epidermis koosneb kihilisest lame-[[epiteel]]ist. Sügavamates epidermise kihtides (kasvukihis, basaalkihis) on [[mitoos]]i teel paljunemiseks võimelised [[rakk|rakud]] – [[keratiin]]i sisaldavad rakud ehk [[keratinotsüüdid]]. Epidermises leiduvad ka [[Langerhansi rakud]] ja [[pigment (bioloogia)|pigmenti]] sisaldavaid rakud ([[melanotsüüdid]]), millest sõltub naha värvus. ▼
Epidermis on pidevalt uuenev kude. Naha elutsükli käigus tekib alumistes kihtides [[tüvirakk]]udest uusi rakke, pealmistes kihtides järk-järgult raku [[organell]]id [[apoptoos]]i mõjul degenereeruvad, rakud muutuvad lamedamaks. Kõige välimises kihis leiduvad juba tuumatud, lamedad, surnud rakud, mis meenutavad soomuseid. Nende eemaldumist nimetatakse [[deskvameerumine|deskvameerumiseks]]. Kogu seda protsessi nimetatakse
▲Epidermis koosneb kihilisest lame-[[epiteel]]ist. Sügavamates epidermise kihtides (kasvukihis, basaalkihis) on [[mitoos]]i teel paljunemiseks võimelised [[rakk|rakud]] – [[keratiin]]i sisaldavad rakud ehk keratinotsüüdid. Epidermises leiduvad ka [[Langerhansi rakud]] ja [[pigment (bioloogia)|pigmenti]] sisaldavaid rakud (melanotsüüdid), millest sõltub naha värvus.
▲Epidermis on pidevalt uuenev kude. Naha elutsükli käigus tekib alumistes kihtides [[tüvirakk]]udest uusi rakke, pealmistes kihtides järk-järgult raku [[organell]]id [[apoptoos]]i mõjul degenereeruvad, rakud muutuvad lamedamaks. Kõige välimises kihis leiduvad juba tuumatud, lamedad, surnud rakud, mis meenutavad soomuseid. Nende eemaldumist nimetatakse [[deskvameerumine|deskvameerumiseks]]. Kogu seda protsessi nimetatakse keratinisatsiooniks ehk sarvestumiseks. Kogu protsess võtab aega umbes ühe kuu.
===Dermis===
24. rida ⟶ 22. rida:
Alusnahk ehk subkuutis on vahelüliks naha ja nahaaluste organite vahel. Koosneb ta peamiselt kohevast sidekoest, elastiinist ja rasvarakkudest. Umbes pool keharasvast asub nahaalustes kudedes. Alusnahas asub ka rikkalikult vere- ja lümfisooni ning närvirakkude jätkeid.
==Naha ülesanded==
Nahal tervikuna on hulgaliselt ülesandeid.
* Kaitse – nahk kaitseb organismi sisekeskkonda väliskeskkonna mõjude eest.
* [[homöostaas|Homöostaatiline]] funktsioon – vee ja soojuse tasakaalu organismis reguleeritakse naha abil.
* Tundeelund – nahas asuvad puute-, valu- ja temperatuuritundlikud rakud ning vabad närvilõpmed.
* Süntees – D- ja B-vitamiini süntees, rasvade ladestamine.
Varem arvati, et nahk on tähtis ka kui
* erituselund – erituselundina vähetähtis, pigem on tegemist termoregulatsiooni "kõrvalsaadusega";
* hingamiselund – hapnik imendub nahka tähtsusetult väikesel määral. Küll on sel olulisem roll hingamises mõne looma limanahal.
==Vaata ka
*[[Eesnahk]]
*[[Neitsinahk]]
*[[Dermatoloogia]]
*[[Nahahaigused]]
*[[Juuksed]]
*[[Karvad]]
*[[Küüned]]
[[Kategooria:Nahk| ]]
| |||