Andrew Jackson: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
7. rida:
[[28. mai]]l [[1830]] allkirjastas ta seaduse (''[[Indian Removal Act]]''), mille järgi tuli umbes 100 000 Ühendriikide kagualade indiaanlast viia läänepoolsetele maadele, mis pidid saama indiaanlaste omaks. Ta eiras ülemkohtunik [[John Marshall]]i otsuseid, mille kohaselt föderaalvalitsus pidi indiaanlasi kaitsma. Selle tulemusena sundis osariigi valitsus [[tšerokiid]] [[Georgia]]st lahkuma ning [[Pisarate rada|Pisarate rajal]] hukkus tuhandeid inimesi.
1832. aasta presidendivalimiste ajaks olid Jacksoni suhted asepresidendi, Lõuna-Carolina senaator John C. Calhouniga halvenenud, peamiselt 1832. aasta Nullimiskriisi (Nullification Crisis) tõttu, kui Calhouni koduosariik, Lõuna-Carolina, keeldus osariigi piires jõustamast 1828. ja 1832. aasta protektsionistlike tariife, ning 1829.-1831. aasta Seelikuafääri (Petticoat affair) tõttu, kus mängis rolli ka Calhouni abikaasa Floride. Lõplikult rikkus Jacksoni suhted Calhouniga [[Martin Van Buren|Martin Van Bureni]] USA saadikuks Suurbritannias nimetamine Jacksoni poolt, mis lõppes Senatis viigiga. Kui Senati hääletus lõppeb viigiga, siis teeb põhiseaduse kohaselt lõpliku otsuse asepresident. Calhoun aga hääletas Van Bureni saadikuks nimetamise vastu.
Teiseks ametiajaks valis Jackson enda asepresidendiks Van Bureni.
30. jaanuaril [[1835]] sooritati talle atentaat, kuid töötu Richard Lawrence'i püstolitel tekkis tõrge ning Jackson pääses vigastusteta.
| |||