Raudtee: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
8. rida:
== Raudteede liigitus ==
Raudteed liigitatakse vastavalt nende tähtsusele majanduses<ref
* '''Magistraalraudteed''' on tähtsad kogu rahvamajanduse seisukohalt. Neil liikuvad rongid jagunevad kauba- ja reisirongideks. Liiklus toimub kogu ööpäeva kestel. Sõidukiirus on harilikult kuni 150 km tunnis.
35. rida:
*[[ooteplatvorm|oote-]] ja
*[[laadimisplatvorm]]id,
*[[teekaitseobjekt]]id jpm.<ref name="Raudteeseadus" />
Tee tähtsamad osad on [[muldkeha]] ja pealisehitised.
42. rida:
Pealisehitised on
*[[rööpad]], [[pöörmed]], [[liiper|liiprid]] (vt [[rööbastee]]) ja
*[[ballast]].<ref name="Raudteeseadus"
Kasutusel on mitme [[rööpmelaius]]ega rööbasteid. [[Standardrööpmeline raudtee|Standardrööpmelise (normaal-) raudtee]] [[rööbas]]te vahekaugus on '''1435 mm''' (Eestis oli kasutusel 1941–1945). Alla 1435 mm rööpmelaiusega raudteed nimetatakse [[Kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmeliseks]] (Eestis on kasutusel valdavalt 750 mm), sellest laiemat aga [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmeliseks]] (Eestis on kasutusel 1520 mm ja 1524 mm).
==Tehnilised seadmed==
Tehnilised seadmed on [[kontaktvõrk|kontaktvõrgud]], turvangu-, side-, valgustus- ja energiaseadmed ning tehnorajatised.<ref name="Raudteeseadus" /> Tehniliste seadmete hulka kuuluvad [[pöörmed|pöörmete]] juhtimisseadmed, [[semafor]]id, [[foor]]id, [[tõkkepuu]]d, elektrivõrgud, sidesüsteemid, automaatsed pidurdussüsteemid jms.
Turvanguseadmed jaotuvad jaama elektritsentralisatsiooni seadmeteks, jaamavahe automaatblokeeringu seadmeteks, jaamavahe poolautomaatblokeeringu seadmeteks ja jaamavahe kombineeritud teeblokeeringu seadmeteks. Kombineeritud teeblokeeringu seadmetes on kasutusel lisaks poolautomaatblokeeringu seadmetele veel teljeloendussüsteemid.
56. rida:
*Esimene elektrifitseeritud ([[elektervedu|elekterveoga]]) raudtee avati [[1895]]. aastal.
Maailma pikim (2298 km) [[kiirraudtee]]<nowiki>liin</nowiki> avati 26. detsembril 2012 [[Hiina]]s [[Peking]]i ja [[Guangzhou]] vahel.<ref
===Eesti===
67. rida:
===Raudteevõrgustikud maailmas===
[[Pilt:Sõita rongiga Eestiss.jpg|thumb|Rattamatkajad [[Edelaraudtee]] reisirongis]]
Tänapäeval on 1435 mm rööpmelaiusega '''65%''' maailma raudteevõrgust (enamik [[Euroopa]], [[Põhja-Ameerika]], [[Hiina]], [[Lähis-Ida]] riike). Erandid on [[Iirimaa]] (1600 mm), [[Hispaania]] ja [[Portugal]] (1676 mm).<ref name="Raudteevedur"
[[Eesti]]s ja kogu endise [[NSV Liit|NSV Liidu]] alal ning [[Mongoolia]]s on rööpmelaius sirgel teelõigul 1520 mm, mis tuleneb endise Vene impeeriumi alal kasutatud 5-[[jalg (pikkusühik)|jalasest]] (1524 mm) rööpmelaiusest ('''11%''' maailma raudteevõrgust). [[Soome]]s olev 1524 mm rööpmelaiusega raudtee on samuti Vene impeeriumi pärand.
'''15%''' maailma raudteevõrgust kasutab [[Kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelist raudteed]], enamasti rööpmelaiusega 1000 või 1067 mm.<ref name="Raudteevedur" />
{| class="prettytable"
134. rida:
===[[Raudteeveerem]]===
Raudteeveoks kasutatakse jõuallikaga veeremit – [[vedur]]id ([[auruvedur|auru]]-, [[diiselvedur|diisel]]- ja [[elektrivedur]]id), [[elektrirong]]id ja [[diiselrong]]id ning jõuallikata veeremit – [[vagun]]eid ([[reisivagun|reisi]]- ja [[kaubavagun]]id). Lisaks eriveeremid – [[dresiin]]id, lumesahad, lumekoristus- ja teeremondimasinad, raudteekraanad jms.<ref name="Raudteeseadus" />
{{vaata|Rong}}
140. rida:
===Ohutus===
====Meldepunktid====
[[Meldepunkt]] jaotab raudteeliini jaamavahedeks või jaamavahe automaatblokeeringu blokkpiirkondadeks. Blokkpiirkondi piiravate [[foor]]ide näidud muutuvad automaatselt ja edastavad liikuvatele rongidele vastavaid signaale olenevalt sellest, kas foori näidu taga asuv blokkpiirkond on [[raudteeveerem|veerem]]ist vaba või veeremiga hõivatud.<ref
====Kaitseumbteed====
Kaitseumbteed on [[kaitsepöörang]]ust hargnev umbtee (raudteeharu), millele suunatakse iseenesest liikuma hakanud või juhtimise kaotanud veerem.
148. rida:
====Kaitsevöönd====
Kaitsevöönd on vöönd raudtee kaitseks, korrashoiu ja häireteta liikluse tagamiseks ning raudteelt keskkonnale lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks. Linnades ja asulates on vööndi laius 30 meetrit, väljaspool linnu ja asulaid 50 meetrit äärmise rööpme teljest.<ref
==Seadlusandlus==
160. rida:
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="Raudteeseadus">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12792904 Raudteeseadus.] Vastu võetud 19.11.2003. a., jõustunud 31.03.2004. – Elektrooniline Riigi Teataja</ref>
<ref name="Raudteevedur">[http://www.evr.ee/?id=1134 Raudteevedur.] Eesti Raudtee.</ref>
<ref name="rSLoU">Üldine Elektrotehnika, Harry Esop, H. Hellam, Roman Hollmann, H. Jänes, E. Kanasaar, A. Kroon, P. Plakk, E. Puusepp ja H. Riikoja, Eesti Riiklik Kirjastus 1954, 950lk. lk 585 peatükk 23-8</ref>
<ref name="aSD0F">http://bigstory.ap.org/article/worlds-longest-fast-train-line-opens-china</ref>
<ref name="hTS5x">Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine, Vastu võetud 09.07.1999 nr 39, Riigi Teataja, RTL 1999, 127, 1773</ref>
<ref name="GNe1F">[http://www.ohutus.ee/index.php?id=11029 Raudtee kaitsevöönd], Tehnilise Järelevalve ameti veebileht, vaadatud 17.02.2013.</ref>
}}
== Kirjandus ==
| |||