Redaktsioon: 9. märts 2017, kell 13:14 redigeeri 2001:7d0:87ff:6480:911c:2b1d:1b6b:7a4d (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. juuni 2017, kell 15:01 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P parandasin skripti abil kriipsud Uuem muudatus →
36. rida: Peale [[Vene-Poola sõda\|Vene-Poola sõja]] algust ja sõjaseisukorra väljakuulutamist anti [[29. mai]]l [[1920]] piiriäärsetele Kubermangutšekaadele jälle [[Sõjatribunal]]ide õigused, st õigus kohtuvälisteks mahalaskmisteks. [[9. mai]]l [[1921]] aga taotles Tšekaa juba õigust karistada mahalaskmisega isikuid, kes panevad toime kuritegusid, mis desorganiseerivad riigi majanduselu -– [[14. mai]]l [[1921]] see õigus ka [[VK(b)P KK]] poolt anti. Kui kahe revolutsiooni vahelisel ajal 1905–1917 surmati Venemaal üle 15 000 inimese, siis Vladimir Uljanovi (Lenin) valitsemise ajal (1917–1924) hukati punaterrori raames vähemalt 200 000 inimest. 47. rida: == Stalinism == Punane terror jätkus [[Stalinism\|stalinistliku]] terroriga, mille kõrgaeg [[Nõukogude Liit\|Nõukogude Liidus]] langes aastaile [[1934]]-–[[1954]]. Noil aastail toimus riiklik terror NSV Liidu elanike suhtes kvoodiprintsiibil, kui halduspiirkonna [[NKVD]] juhile anti kindel arvuline kvoot, mille alusel tuli represseerida '''kahes kategoorias -– 1. mahalaskmise teel ja 2. kategooria asumisele ja töölaagritesse saatmine'''. Punane terror valimatute tapmiste ja massiküüditamise kujul vaibus ajapikku [[Jossif Stalin]]i surma järel. Aastail [[1953]]–[[1959]] lasti enamik ellujäänud küüditatuist koju ja hakati süüdimõistetuid tasapisi rehabiliteerima. 53. rida: Hiljem represseeriti ainult erimeelseid, kes püüdsid kehtivat riigikorda kukutada ([[vastupanuliikumine]]) või julgesid avalikult esineda võimukriitliste avaldustega ([[dissidendid\|dissidentlus]]). ~~1937-1938~~1937–1938 toimunud NSV Liidu nomenklatuuri vastu sunatud repressioonide kõrgpunktis, võeti teiste vähemusrahvuste vastu suunatud direktiivide seas ka NKVD direktiiv repressioonide kohta NSV Liidus elavate eestlaste vastu 14. detsembril [[1937]]. "Eesti liinis" mõisteti süüdi 9735 ja neist maha lasti 7998 inimest.[http://www.ateismy.net/content/spravochnik/xronika/bolshoi_terror.html] 24. juunil [[1938]] [[NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat\|Kaitse Rahvakomissariaadi]] määrus kõigi mittevene päritolu (sakslased, eestlased, lätlased, leedukad, soomlased, rumeenlased, korealased jt.) sõjaväelaste vallandamiseks armeest.

Punane terror: erinevus redaktsioonide vahel