Lepo Sumera: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
25. rida:
'''Lepo Sumera''' ([[8. mai]] [[1950]] [[Tallinn]] – [[2. juuni]] [[2000]] Tallinn) oli eesti helilooja.
Ta oli [[Heino Eller]]i viimane õpilane. Oli [[Eesti Muusikaakadeemia]] professor, kultuuriminister aastatel
==Looming==
Lepo Sumera oli esimene helilooja Eestis, kes hakkas 1980. aastate lõpus kasutama komponeerimisel arvutit, ta rajas Eesti Muusikaakadeemia elektronmuusika stuudio ning oli selle esimene juhataja aastani 1999. Sumera loomingu olulisim osa on tema kuus sümfooniat. Nende kõrval lõi ta veel kolm instrumentaalkontserti (tšello- ja klaverikontsert ning Concerto grosso), väiksemaid teoseid orkestrile, hulganisti kammerteoseid, kantaate ning balletid "Anselmi lugu", "Ruumi suletud" ja "Sisalik". Lepo Sumera on kirjutanud muusika filmidele "[[Kõrboja peremees (film)|Kõrboja peremees]]", "[[Naerata ometi]]" ja "Põrgu".
Sumera looming on kontrastiderohke: ta vastandab huumori ja tõsiduse, diatoonika ja kromaatika, korrastatuse ja korratuse, rütmilisuse ja meetrumivabaduse. Sumera teosed kasvavad välja vähesest algmaterjalist ning on terviklikud tänu helilooja võimele komponeerida teos enne kirjapanekut peas valmis. Sumera helikeel muutus elu jooksul: 1970. aastatel on põhirõhk rütmil, 1980. aastatel kirjutas ta diatoonilistele laadidele toetuvat [[Minimalism|minimalistlikku muusikat]], elu lõpus aga peamiselt kõlavärvipõhist muusikat.
| |||