Antibiootikumiresistentsus: erinevus redaktsioonide vahel

Antibiootikume kasutatakse suurel määral loomakasvatuses, suurendamaks loomade jõudlust. Mõnes [[riik|riigis]] on võimalik antibiootikume osta käsimüügist ilma [[retsept]]ita, mis aitab antibiootikumide väärkasutamisele kaasa. See kõik viib resistentsete tüvede tekkeni. Eeldatavalt hästi reguleeritud [[meditsiin]]is on suurimaks probleemiks resistentsete bakterite ilmnemise juures antibiootikumide väär- ja ületarbimine nii arstide kui ka [[patsient]]ide poolt.<ref name="WHO" />

 

 

Ravimiresistentsed tüved ilmusid algselt haiglates, kus kasutati kõige enam antibiootikume. Sulfoonamiidiresistentne ''[[Streptococcus pyogenes]]'' võeti sõjaväehaiglates kasutusele 1930. aastatel. [[Penitsilliin|Penitsilliini]]<nowiki/>resistentne ''[[Staphylococcus aureus]]'' tekkis [[London]]is tsiviilhaiglates varsti pärast [[penitsilliin]]i kasutuselevõttu. Sarnaselt avastati ''[[Mycobacterium tuberculosis]]'e'' resistentsus [[streptomütsiin|streptomütsiini]] suhtes üsna pea pärast selle antibiootikumi kasutuselevõttu. [[Multiravimiresistentsus]] avastati esmakordselt [[seedetrakt]]ibakterites ''[[Escherichia coli]]'', ''[[Shigella]]'' ja ''[[Salmonella]]'' 1950. aastate lõpus ja 1960. aastate alguses.<ref name="Stuart" />

Põllumajandusloomadel, -lindudel ja kasvatatavatel kaladel kasutatakse antibiootikume kolmel põhjusel: [[nakkushaigus]]te ravimiseks, nakatumise vältimiseks teatud kasvatamisperioodil ja [[kasvufaktor]]itena. Esimesel kahel juhul manustatakse loomadele, lindudele või kaladele lühikese ravikuuri jooksul suures annuses antibiootikume ja kolmandal juhul – pikema aja jooksul väikses annuses antibiootikume. Kuna kõigil nendel juhtudel manustatakse antibiootikume suurele hulgale loomadele, lindudele või kaladele, siis on ka antibiootikumiresistentsete bakterite tekkimise võimalused suured. Loomade, lindude ja kasvatatud kalade organismis tekkinud antibiootikumiresistentsed bakterid võivad levida looma- ja linnupidajate ning -hooldajate vahendusel elanikkonna sekka.<ref name="Kuulo" />

 

 

==Resistentsuse kujunemise mehhanismid==

Antibiootikumiresistentsuse levik mikromaailmas on tänapäeval globaalne nähtus. Paljud haigused, mille korral on varem edukalt kasutatud antibiootikume, on nüüd muutunud samade vahenditega ravimatuks ravimiresistentsete mikroobitüvede tõttu. Näiteks [[tuberkuloos]] on muutunud ülemaailmseks tervishoiuprobleemiks inimesel just seepärast, et on tekkinud antibiootikumide suhtes resistentsed [[tuberkuloosikepike]]se tüved. See loob vajaduse otsida uusi tõhusaid [[ravim]]eid, mille kasutamise iga võib aga juba teada põhjustel osutuda lühikeseks. Samas sunnib see väga ettevaatlikult suhtuma [[antibakteriaalne|antibakteriaalsetesse]] vahenditesse.<ref name="Eesti Loodus" />

 

Antibiootikumiresistentsus ei ole mitte ainult haige inimese probleem – see on tõsine oht tema perekonnale ja lähikondsetele, töö- või koolikaaslastele, sest antibiootikumiresistentsed bakterid võivad kergesti ja kiiresti ka neid nakatada. Antibiootikumiresistentsus on terve [[ühiskond|ühiskonna]] sotsiaal-meditsiiniline probleem:

 

== Kirjandus ==

 

[[Kategooria:Antibiootikumid]]