Kiirguskaitse: erinevus redaktsioonide vahel

Esimene avastus tehti 1895. aastal, kui professor [[Wilhelm Conrad Röntgen]] avastas X-kiired, mis hiljem nimetati professori auks ümber [[Röntgenikiired|röntgenikiirteks]]. Röntgenaparaatide töövõimet hakati mõõtma inimeste peal, hinnates naha ärritust. Peatselt ilmusid röntgenikiirte kahjulikud mõjud – selliste mõõtmiste tõttu suri enam kui 300 inimest, umbes 250 inimest [[nahavähk]]i ja üle 50 inimese verehaigustesse, peamiselt [[aneemia]]sse ning [[leukeemia]]sse.<ref name="kiirguskaitse">{{netiviide | URL = http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/14234/Kiirguskaitse.pdf;jsessionid=AB8282D74F99D3942160969481875769?sequence=1 | Pealkiri = Kiirguskaitse | Autor = Merle Luts & Kadri Isakar | Failitüüp = pdf | Täpsustus = lk 102 | Aeg = 2009 | Väljaandja = Tartu Ülikool }}</ref> Siiski ei suhtutud nendesse juhtumitesse tõsiselt.

Teine juhtum leidis aset 1915. aastal, kui Ameerika Ühendriikide firmas [[Radium Luminous Materials Company]] kasutati kelladele numbrite kirjutamiseks [[raadium]]i ja [[tsinksulfiid]]i sisaldavat värvisegu. Töötajad puutusid otseselt värviga kokku, niisutades pintsleid oma suuga, mille tagajärjel diagnoositi neil haigus nimega „raadiumilõuad“. 1926. aasta lõpuks oli neli töötajat surnud [[luuvähk]]i ning aneemiasse.<ref name="kiirguskaitse" />

Kiirgusega kaasnev tegevus peab olema piisavalt tulus, et kompenseerida kiiritust saavatele isikutele kiirguse põhjustatud kahjustused. Näiteks on vaja tagada teatud kontroll kiirgusega kokkupuute üle nafta- ja gaasipuurtornide töötajatele, kus looduslikult esinevate [[radionukliid]]ide tasemed on kõrgemad.<ref name="kiirguskaitse" />

Kaitse optimeerimisel lähtutakse põhimõttest, et doos oleks „nii väike, kui on võimalik mõistlikult saavutada“ (siinkohal on mõeldud ingliskeelset akronüümi [[ALARA]], mis lahtikirjutatult tähendab 'As Low As Reasonably Achievable').<ref name="kiirguskaitse" /> Konkreetsest kiirgusallikast saadud [[doos]] peab jääma väiksemaks kui doosi piirmäär ning selle saavutamiseks võetakse kasutusele kõik võimalikud meetmed. Lisaks peab arvestama ka majanduslikke ja sotsiaalseid tegureid. ALARA printsiip on oluline nii patsientide kui ka töötajate kiirguskaitses.<ref name="kliinikum">{{netiviide | URL = http://www.kliinikum.ee/radioloogia/images/stories/attachments/020_Kiirguskaitse_pqhimqtted.pdf| Pealkiri = Kiirguskaitse põhimõtted, seadusandlus. Kiirgustegevusloa taotlemine | Autor = Mare Lintrop | Failitüüp = pdf| Aeg = 29.01.2009 | Koht = Tartu | Väljaandja = Tartu Ülikooli Kliinikum}}</ref>

Kiirgustegevuse käigus saadavatele doosidele tuleb määrata piirmäär, välja arvatud meditsiiniline diagnostika või ravi käigus saadavad doosid.<ref name="kiirguskaitse" /> Siia ei kuulu [[radiodiagnostika]] ja [[radioteraapia]] käigus saadavad kiirgusdoosid.<ref name="kliinikum" />

Eestis on kiirguskaitsega seotud nõuded sätestatud [[kiirgusseaduses]]<ref name="kiirgusseadus">{{netiviide | URL = https://www.riigiteataja.ee/akt/13316051?leiaKehtiv | Pealkiri = Kiirgusseadus | Väljaanne: Riigi Teataja | Aeg = 10.11.2011 | Väljaandja = Riigikogu}}</ref>. Riigi ülesandeks on kindlustada radioaktiivsete ainete võimaliku kuhjumise avastamine keskkonnas. Lisaks peab riik olema suuteline kontrollima ka kiirgusallikaid, mille eest ei ole vastutav ükski teine organisatsioon. Näiteks looduslikud allikad.

Riiklik kiirgusohutustegevuse planeerimine toimub riikliku arengukava kaudu, mida ajakohastatakse iga kümne aasta järel.<ref name="kiirgusseadus" />

Kiirgusohutusealase tegevusega tegeleb [[Keskkonnaministeerium]] [[Keskkonnainspektsioon]]i ja[[Keskkonnaamet]]i kaudu. Keskkonnaameti kiirgusosakonna ülesandeks on kiirgusallikate ja tuumamaterjali registrite pidamine, kuhu kantakse andmed olemasolevate ja Eesti Vabariiki sisseveetud kiirgusallikate kohta. Lisaks peab osakond ka riiklikku kiirgustöötajate doosiregistrit.<ref name="Eesti kiirguskaitse">{{netiviide | URL = http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_kiirguskaitse | Pealkiri = Eesti kiirguskaitse | Autor = J.Kalam | Väljaanne = Eesti Entsüklopeedia | Aeg = 2011}}</ref>

*Esmast piirmäära väljendatakse [[efektiivdoos]]iga. See on mõeldud selliste ohtlike tagajärgede tekkimise vältimiseks nagu vähk ja pärilike haiguste väljaarenemine. Siinkohal arvestatakse nende tekkimise tõenäosust.<ref name="piirmäärad">{{netiviide | URL = https://www.riigiteataja.ee/akt/758078 | Pealkiri = Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmaläätse, naha ja jäsemete ekvivalentdoosi piirmäärad | Täpsustus = §3. Elaniku efektiivdoosi piirmäär | Väljaanne = Riigi Teataja | Aeg = 29.05.2004 | Väljaandja = Vabariigi Valitsus}}</ref>

*Teist piirmäära väljendatakse [[ekvivalentdoos]]iga. See piirmäär on mõeldud silmade, naha ja jäsemete kahjustuse vältimiseks.<ref name="piirmäärad" />

|} <ref name="kiirguskaitse" />

Lisaks esineb kiirgust ka seal, kus tegeletakse kiirgusallikate transpordi, paigaldamise ja hooldusega. Omaette valdkond ka [[radioaktiivsed jäätmed|radioaktiivsete jäätmete]] käitlemine.<ref name="kiirguskaitse" />

*Stohhastiline ehk juhuslik toime seisneb väikeses doosis, mis võib kahjustada ka ühte rakku ja selle toime ilmneb hiljem. Toime esinemise tõenäosus sõltub doosi suurusest ning sel puudub lävidoos. Näiteks võib kannatanul hiljem areneda välja vähk.<ref name="toimed">{{netiviide | URL = http://www.kliinikum.ee/radioloogia/images/stories/attachments/020_Ioniseeriva_kiirguse_toime.pdf | Pealkiri = Ioniseeriva kiirguse toime | Autor = Mare Lintrop | Failitüüp = .pdf | Täpsustus = lk 3 | Aeg = 21.01.2009 | Koht = Tartu}}</ref>