Raadiopeilingaator: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
'''Raadiopeilingaator''' on seade, mis määrab raadiosignaali allika suunda<ref name
Raadiopeilingaatori ajalugu algas 1888. aastal, kui [[Heinrich Rudolf Hertz]] detsimeeterlainetega eksperimenteerides avastas, et antennid töötavad eri suundades eri moodi<ref name
▲Raadiopeilingaatori ajalugu algas 1888. aastal, kui [[Heinrich Rudolf Hertz]] detsimeeterlainetega eksperimenteerides avastas, et antennid töötavad eri suundades eri moodi<ref name = "Introduction into Theory of Direction Finding">
[[File:Pelengator.jpg|thumb|Vana raadiopeilingaator Dubendorfi muuseumis]]
Raadiopeilingaatorit kasutatakse lennunduses ja laevanduses, sõjanduses, teaduses (raadioastronoomias, taevakehade, satelliitide ja kosmoselaevade asukoha määramiseks) ning raadiosignaalide leviku ja häirete uurimiseks<ref name
= Osad =
Tänapäeva raadiopeilingaatori põhilisteks osadeks on antennisüsteem, raadiovastuvõtjate süsteem, digitaalse töötluse seade ja indikaator ehk väljundseade<ref name
| url = http://www.st-s.su/sites/default/files/files/pdf/2008-02/2008-02-ashihmin.pdf }}▼
[[Pilt:Raadiopeilingaatoristruktuuriskeem.png|Raadiopeilingaatori struktuuriskeem]]
52. rida ⟶ 27. rida:
sagedamini kasutatakse raadiopeilingaatorites piiratud sisendkanalite arvuga raadiovastuvõtja plokki,
tavaliselt üks kuni kolm kanalit. Vastuvõtja ploki väljunditest loetakse analoogsignaal vahepealsel
sagedusel ja antakse digitaaltöötluse plokki<ref name
==Digitaaltöötluse plokk==
59. rida ⟶ 34. rida:
arvutustele määratakse raadiosignaali allika [[asimuut]].
Digitaaltöötluse ploki ülesannete hulka võib ka kuuluda signaalide spektraalanalüüs ja digitaalne
demodulatsioon või dekodeerimine<ref name
==Indikaatoriplokk==
65. rida ⟶ 40. rida:
võib olla tehtud ka näiteks personaalarvutist, mida lisaks resultaatide näitamisele ja spektraalanalüüsile
võib kasutada aparaatide töö juhtimisel või näiteks peilimise tulemuste andmebaasiks. Peilimise
resultaate näidatakse joon- või ringdiagrammil<ref name
[[Kategooria:Elektroonika]]
75. rida ⟶ 50. rida:
==Peilimise täpsus==
Raadiopeilingaatori täpsuse määrab peilimise nurkmõõtemääramatus, ehk peilimiste ruutkeskmine
hälve, mis näitab, kui palju erineb saadud nurk tõelisest (reaalsest) nurgast<ref name
Täpseks peilingatsiooniks loetakse mõõtmist täpsusega alla 1°, suure sagedusvahemiku juures (üle
100MHz). Mida kõrgem on sagedusvahemik, seda väiksem on peilimise nurkhälve. Väiksematel
sagedustel (kuni 100MHz) täpsus halveneb<ref name
==Tundlikkus==
Peilingatsiooni tundlikkus on raadiopeilingaatori võime väljundis pinget muuta sõltuvalt
suunadiagrammi asetuse muutumisest objekti suhtes. Praktiliselt rääkides, tundlikkus näitab
raadiopeilingaatori võimet peilida vähevõimsaid või kaugeid signaaliallikaid<ref name
väljundi pinge muutus antud nurga muutuse puhul, ja mida suurem on sagedus, seda suurem on ka tundlikkus<ref name
| title = Teoreticheskie osnovy radiolokacii i radionavigacii▼
==Mürakindlus==
Mürakindlus näitab raadiopeilingaatori võimet töötada erinevate mürade mõju all, seejuures säilitada
näidu täpsust antud piirides<ref name
Raadiopeilingaatori mürakindluse määrab tema raadiovastuvõtja osade mürakindlus, ruumiline
| title = "Konstruirovanie priemnyh antenn na osnove fazirovannyh antennyh reshetek (FAR) iz aperiodicheskih ramok tipa 'flag'"▼
▲| url = http://www.cqham.ru/far2.htm }}</ref> (selektiivsus on võime eristada õiget signaali piisavalt väikese müraga, kui samal ajal teised sarnased signaalid segavad). Mürakindlus sõltub antenni konstruktsioonist, väljundseadme tüübist, töötluse meetodist ja
adaptatsioonist antud olukorra mürale.
Mürakindluse olulisteks faktoriteks on veel mittetundlikus väljade moonutusele, mittetundlikkus
polarisatsioonivigadele, mittetundlikkus mittekoherentsetele häiretele peilitavas sageduskanalis<ref name
==Kiirus==
Raadiopeilingaatori kiiruseks nimetatakse miinimumaega, mis kulub raadiopeilingaatori seadistamiseks
antud sagedusele ja peilingu leidmisele. Raadiovastuvõtja seadistamine mingile sagedusele võib võtta
Raadiopeilingaatori kiirus on väga oluline parameeter tema kasutamisel. Üldiselt, kiiruse
suurendamiseks võib kasutada kiiresti häälestatavaid raadiovastuvõtjaid, vähendada
antennielementidest signaali võtmisele kuluvat aega, vähendada antennielementide arvu, vähendada
arvutuste hulka (kompromissina peilingatsiooni lahutusvõimele)<ref name
==Töösageduste vahemik==
Igal raadiopeilingaatoril on oma töösageduste vahemik, milles ta suudab peilida nõutud parameetritega.
Leidub raadiopeilingaatoreid, millel on väga lai sagedusvahemik – kilohertsidest kümnete
gigahertsideni<ref name
==Lahutusvõime==
123. rida ⟶ 88. rida:
raadiosaatjaid, kui neil on lähedased parameetrid. Lahutusvõimeid on kaks:
*Sageduse lahutusvõime määrab sisendi faasimüra ja signaali digitaalse töötluse keerukus.
*Nurk θ (sisendi nurkkoordinaat): minimaalne erinevus nurkades kahe lähedase objekti vahel, kui muud parameetrid on samad<ref name
==Peilitava signaali tüüp==
See parameeter määrab, mis tüüpi raadiosignaali allikaid ollakse võimeline peilima. Variandid on näiteks impulsssignaalid ilma modulatsioonita, pidevsignaalid ilma modulatsioonita, nurkmodulatsiooniga impulsssignaalid, nurkmodulatsiooniga pidevsignaalid, lineaarse sagedusmodulatsiooniga impulsssignaalid<ref name
Peilitava signaali tüüp on otseselt seotud sisendi sagedusvahemikuga ja kiirusega. Mida suurem on
peilingaatori sagedusvahemik, seda suurema sagedusvahemikuga ja seda lühiajalisemaid signaale on
võimalik peilida<ref name
=Raadiopeilingaatori tüübid=
On mitu meetodit, kuidas saada informatsiooni signaaliallika suuna kohta (peilida). Raadiopeilingaatori
135. rida ⟶ 100. rida:
kasutatakse raadiopeilingaatorites amplituudi- või faasimeetodit.
Vastavalt saatjast info saamise meetodile jagunevad peilingaatorid ühekanalisteks ja mitmekanalisteks
(peilingaator suudab korraga vastu võtta vastavalt ühe või mitme erineva sagedusega raadiosignaali)<ref name="F1uqD" />.
| url = http://www.opengost.ru/iso/01_gosty/01040_gost_iso/0104033_gost_iso/1166-gost-23288-78-radiopelengatory.-terminy-i-opredeleniya.html }}</ref>.▼
==Amplituudraadiopeilingaator==
Amplituudimeetod peilimiseks põhineb suundantennide kasutamisel. Nurkkoordinaadi muutumine on
152. rida ⟶ 114. rida:
<br>Võrdsete signaalide meetodi puhul võrreldakse kaht signaali, mis saadakse samast allikast kahe eri
suundantenniga. Antennide suunanurgad erinevad väikese nurga võrra, seega kui antennidest loetud
signaalid on võrdsed, on signaaliallikas antennide vahel<ref name
==Faasiraadiopeilingaator==
Faasimeetod peilimiseks põhineb elektromagnetlainete faaside erinevuse mõõtmisel erinevates
antennides<ref name
<br>Faasimeetodi eelis on suhteliselt suur mõõtmistäpsus, puudusteks on fakt, et tulemus ei ole üheselt
määratud ja võimetus eri signaaliallikaid eristada.
161. rida ⟶ 123. rida:
*Ruumiline selektiivsus – mitmelt saatjalt tulevad signaalid ei lähe omavahel segamini
*Hea tundlikkus
Doppleri raadiopeilingaatori puuduseks on teatud ajaline viide, mis kulub peilingu leidmisele<ref name
=Viited=
{{viited|allikad=
<ref name="Spravochnik po radioelektronnym sistemam">{{cite book | last = Krivitskij | first = B.H. | title = Spravochnik po radioelektronnym sistemam | year = 1979 |page = 368}}</ref>
<ref name="Introduction into Theory of Direction Finding">{{cite book | last = Kratschmer | first = Gerhard | title = Introduction into Theory of Direction Finding. Radiomonitoring and Radiolacation | year = 2000/2001 |page = 85-101}}</ref>
<ref name="Radiomonitoring">{{cite book | last = Rembovskij | first = A.M | title = Radiomonitoring | year = 2010 |page = 294-370}}</ref>
▲<ref name="Tehnicheskie harakteristiki">{{cite web | title = "Tehnicheskie harakteristiki" | url = http://www.st-s.su/sites/default/files/files/pdf/2008-02/2008-02-ashihmin.pdf
▲<ref name="Sosulin">{{cite book | last = Sosulin | first = Ju.G. | title = Teoreticheskie osnovy radiolokacii i radionavigacii | year = 1992}}</ref>
▲<ref name="Antenny">{{cite web | title = "Konstruirovanie priemnyh antenn na osnove fazirovannyh antennyh reshetek (FAR) iz aperiodicheskih ramok tipa 'flag'" | author = Dmitrij Storozhenko | url = http://www.cqham.ru/far2.htm}}</ref>
▲<ref name="F1uqD">{{cite web | title = Radiopeilinagtory | url = http://www.opengost.ru/iso/01_gosty/01040_gost_iso/0104033_gost_iso/1166-gost-23288-78-radiopelengatory.-terminy-i-opredeleniya.html
}}
| |||